LUGEJA KÜSIB

Mida teha, kui tööandja keeldub kirjalikku töölepingut sõlmimast?

Vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist Anne Simmulmann:

Enne tööle asumist tuleb enda jaoks olulised teemad läbi arutada ja pidada läbirääkimisi, eriti kasulik on, kui kõik kokkulepped kirja saavad. Välistatud pole, et töötaja esitab tööandjale oma nägemuse töölepingust ning siis asutakse selle pinnalt läbirääkimisi pidama. Kindlasti ei tohiks allkirjastada ühtegi lepingut, mille sisust ja tagajärgedest aru ei saa.

Meeles tuleb pidada, et töötegemisega alustamine on võrdne lepingu sõlmimisega ning toob mõlemale poolele kaasa ka õiguslikud tagajärjed. Kirjaliku lepingu puudumine ei tähenda, et tööd ei ole tehtud või kokkulepet pole. Loevad ka suulised kokkulepped. Kui töölepingut ei ole sõlmitud enne tööle asumist, võib töötaja seda igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul, arvates nõude saamisest. Kui tööandja pole esitanud kirjalikku lepingut, tasuks üle kontrollida ka töötamise registri andmed – on võimalik, et olete jäänud ka registrisse kandmata.

Oma rikutud õiguste kaitseks saab töötaja pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse –nõudeks töösuhte tuvastamine ja töösuhtega kaasnevate kohustuste täitmine. Töötamist saab tõendada, esitades töövaidlusorganile dokumente (nt kirjavahetus tööandjaga); kasutada saab ka tunnistajate ütlusi.

Olukorras, kus kirjalik leping puudub ning tööandja ei pea kinni ka suulistest kokkulepetest, võib kõne alla tulla töötajapoolne töösuhte erakorraline ülesütlemine.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 369 korda, sh täna 1)