KG õpilased päevaks Euroopa

OTSUSTE EEL: Karolin Kärm, Elisa Kipper, Marleen Rang, Sandra Väli ja Birgit Vinn hakkavad õige pea resolutsioonidele poolt- ja vastuhääli jagama.  MINNI TANG

OTSUSTE EEL: Karolin Kärm, Elisa Kipper, Marleen Rang, Sandra Väli ja Birgit Vinn hakkavad õige pea resolutsioonidele poolt- ja vastuhääli jagama.
MINNI TANG

Edukalt Euroscola videokonkursil osalenud Kuressaare gümnaasiumi õpilastel avanes märtsi algul võimalus külastada Euroopa Parlamenti ja kohtuda seal teiste EL-i liikmesriikide noortega, et üheskoos arutada päevakajalisi teemasid.

Prantsusmaal Strasbourg’is Louise Weissi nimelises hoones tuleb aastas 18 korral kokku Euroopa Parlament. Koos ollakse neli päeva, et aru pidada ja otsuseid vastu võtta. Umbes 20 korral aastas hõivavad aga hoone noorteprojektis Euroscola osalevad õpilased.

Nii oli see ka 3. märtsil, mil veidi rohkem kui 500 keskkooliõpilase seas olid ka Kuressaare gümnaasiumi üheteistkümnendikud ja kaheteistkümnendikud, kokku 24 ärksa vaimuga noort, neid saatmas inglise keele õpetajad Merike Kivilo ja Riina Haljas.

“Tundub, et see maja pole veel valmis,” kostab õpilaste seast, kes seisavad külma trotsides turvakontrolli järjekorras. Tõepoolest, ümara põhiplaaniga maja võib sellise mulje jätta küll, kuna ülemised korrused meenutavad justkui keerdtreppi.

Tähelepanu pälvivad ka paremat kätt jäävad Euroopa Liidu 28 liikmesriigi lipud, mis tuule käes lehvivad. Puudu ühtegi pole ja tagurpidi pole neist samuti ükski. Grupi juurde saabub parlamendi töötaja, kes uurib, kust kaugelt Strasbourg’i tuldud on.

Hoiate neile toolid soojad!

Kõik nimed on tema käes olevas nimekirjas ja komplikatsioone hoonesse sissepääsemisel ei teki. Seejärel juhatatakse õpilased ja õpetajad ruumi, kus õpetajatele jagatakse kätte nimesildihoidjad ja õpilastele sama eesmärki täitvad kleepsud. Omal käel selles majas esimesel korral juba naljalt ei orienteeru. Seega on juhatus igati omal kohal.

Pärast põgusat hommikusööki minnakse saali, kus on tervelt 863 kohta ja niisiis ka 863 sinist tooli, mille liigutamiseks tuleb parajalt jõudu rakendada. Vastu võtab “hääl”, mis teatab, et järgmisel nädalal on parlamendi liikmed ise siin.

“Hoiate neile toolid soojad,” naljatab Martini-nimeline härra. Järgneb põgus Euroopa Liidu ja selle institutsioonide tutvustus. Õigus sel Martinil on, kui ta ütleb, et süsteemi täielikuks mõistmiseks tuleb mitu aastat ülikoolis käia. Kole palju asutusi ja ülesandeid, mis hoobilt meelde ei jää, on sel riikide ühendusel.

Suur osa Euroopa Liidu institutsioonidest asuvad sümboolselt Prantsusmaa ja Saksamaa piiri lähedal. Kahe Euroopa suurriigi praeguseid suhteid on näha ka piiril, kus Frankfurdist Strasbourg’i sõitev buss peatub vaid selleks, et kaks inimest bussist välja lasta. Putkad, kus kunagi istusid ilmselt piirivalvurid, näevad täna kaunis hüljatud välja.

22 riigist kohale tulnud õpilastele pannakse südamele, et nad kodus tagasi olles endale saadikurolli võtaksid ja räägiksid, mida see Euroopa Liit endast kujutab ja milliseid väärtusi kaitseb. Olgu näidetena toodud demokraatia, solidaarsus ja sooline võrdõiguslikkus, ning kõik need mõisted käivad päeva jooksul korduvalt ka jutust läbi.

Täispikk lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 216 korda, sh täna 1)