Goethe ja Schilleri uued teod. Vaimude erasekretär jutustab. Teise ilma saladused

 

FOTOMEENUTUS TALLINNAST: Eelmise sajandi 30. aastate lõpus jäid Tornide väljakul pildile Martha Trei ja Ernst Heinrichsen. SAAREMAA MUUSEUM

FOTOMEENUTUS TALLINNAST: Eelmise sajandi 30. aastate lõpus jäid Tornide väljakul pildile Martha Trei ja Ernst Heinrichsen.
SAAREMAA MUUSEUM

Sellise sisuga artikkel ilmus 19. augustil 1933. aastal ajalehes Sõnumed. Lugu räägib sellest, et kuigi supelushooaeg on raugemas, annab Kuressaares kõneainet kuuldus, nagu oleks Berliini kirjastus Concordia teinud Kuressaare endisele linnapeale ja omaaegsele advokaadile Ernst Heinrichsenile ettepaneku anda välja talle Goethe ja Schilleri vaimu poolt spiritistlikul moel dikteeritud draamasid.

Tol ajal 25-aastase staažiga Saaremaa esispiritist Heinrichsen väitis korduvalt, et tal on õnnestunud teispoolsuses asuvate suurvaimudega viimaks suhted luua. Nii käinud mitmed kuulsad kirjamehed, nende hulgas ka Goethe ja Schiller, vaimudemaailmast talle järjekindlalt oma uudisteoseid dikteerimas.

Loomulikult pani selline jutt enamiku linlasi muigama. Üks, kes asja tõsiselt võttis, oli Saaremaa koolivalitsuse esimees Steinberg. Just tema oligi see, kes oma Saksamaa tutvusi kasutades ajas asja niikaugele, et kaalumisele võeti Heinrichseni kirja pandud viievaatuselise draama “Hullumeelsed” kirjastamine.

Selle näidendi autori olevat tegelikult 9. mail 1805. aastal Weimaris surnud saksa kirjanik Johann Christoph Friedrich von Schiller.

Ajakirjanik külastab Heinrichseni

Lugu tundus nii uskumatuna, et ajakirjanik läks Heinrichsenile tema Kubermangu (Tallinna) tänaval asuvasse koju külla. Saabujatele kurtis majaperemees oma antiikmööblit täis kuhjatud töötoas, et tal olevat viimasel ajal vaimude erasekretärina nii palju tegemist, et majapidamise korrastamiseks enam aega ei jäävat. Samuti lootis Heinrichsen draamade trükis ilmumisega oma nigelat majanduslikku seisukorda parandada. Nimelt ei tahtvat teispoolsuses viibivad Schiller ja Goethe oma tööde eest mingit tasu – kõik honorarid jätvat nad Heinrichsenile.

Viimase tutvus saksa suurmeestega oli alles üsna värske: kontakt olla sündinud eelmisel, 1932. aastal, mil ajalehed meenutasid Goethe 100. surma-aastapäeva. Kogenud spiritistil oli tavaks õhtuti oma surnud isaga vestelda. Sellised jutuajamised ei sisaldanud mitte ainult teateid surnute riigist, vaid jutuks tulnud ka igapäevased teemad. Nii kaldunud ühel õhtul vestlus Goethele ja isa vaim küsinud
Ernstilt, kas ta ei tahaks kirjanikuga isiklikult tuttavaks saada? Kui Ernst nõustus, lahkus isa vaim mõneks minutiks ja naastes kinnitas, et Goethe tuleb varsti.

Mõne aja pärast kuulnud Heinrichsen Goethet teda neljarealise saksakeelse salmiga tervitamas. Seejärel küsinud vaim, kas Ernst oleks nõus tema uudisteosed kirja panema, et rahvas neid lugeda saaks. Pikema jututa sai juba samal õhtul veerand tunniga kaheksa salmi paberile pandud.

Edasi läks tempo veelgi kiiremaks – neljarealise salmi üleskirjutamiseks kulus kokku kasvanud duol vaid poolteist minutit. Heinrichsen olnud hädas pliiatsite teritamisega, sest kiire suuvärgiga dikteerija paiskas välja kokku 1300 salmi jagu luuletusi, mis kõik käsitlesid hauataguse elu saladusi.

Täispikk lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 138 korda, sh täna 1)