Metssead ajasid mehed tülli (3)

Kuressaares toimunud jahimeeste seltsi teabepäeval läks ettekandjate ja kuulajate vahel tuliseks sõnasõjaks.

Neljapäeval toimunud teabepäeva teises pooles said sõna Peep Männil ja Rauno Veeroja keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonnast. Nende ettekande pealkiri oli “Ulukiseire: meetodid, nende tugevused ja nõrkused”. Kuigi agentuur kogub infot 20 imetaja ja 36 linnuliigi kohta, sattus Kuressaares tähelepanu keskpunkti vaid eelmise aasta loom metssiga.

Elava arutelu põhjuseks oli 18. veebruaril Saarte Hääles ilmunud artikkel “Saaremaa küttimisandmed kahtluse all”. Selles avaldasid keskkonnaministeeriumi jahindusnõunik Tõnu Traks ja keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Rauno Veeroja kahtlust, et Saaremaa jahimehed on vastavatele ametiasutustele esitanud ulukite loenduse ja küttimise kohta valeandmeid.

Teabepäeval esinenud Rauno Veeroja kinnitas lehele öeldut ka jahimeeste ees seistes. Ta tegi aga ühe paranduse, öeldes, et tegelikult on Saaremaa jahimeeste prognoos metssigade osas koguni kolm korda alla hinnatud. Mitte kaks korda, nagu ta oli ekslikult öelnud ajakirjanikuga vesteldes.

2014. aasta jahihooaja järel loendasid Saare jahimehed 1150 metssiga. Selle järgi tegid nad ettepaneku küttida 2015. aastal minimaalselt 2400 siga. Normiks anti neile siiski 3200 siga. Seoses Aafrika seakatku ohuga pandi neile lõplikuks kohustuseks lasta 3401 siga. Aruandluse järgi oli selle aasta 1. veebruari seisuga kütitud 4730 metssiga.

Jahimehed põhjendasid nende esitatud arve sellega, et Saaremaal on palju kadakaid ja roogu, milles sead end peidavad. Lisaks pidid siinsed kesikud üllatavalt vara suguküpseks saama. Jahimeeste arvates reguleerib loodus ennast ise niiviisi, et kui ühte liiki aktiivselt kiusata, siis toimub ka suurem taastootmine. Loendamist raskendavat ka viimaste aastate lumevaesed talved.

Peep Männil avaldas isiklikku arvamust, et madalad loendusandmed võivad seotud olla jahiseltsidele jahipiirkondade haldamisega seotud nõudmistega. Nii Männil kui Veeroja pakkusid lahendusena välja unustada olemasolevad andmed ja katsuda reaalsusele lähemale tulla. Saalis olevad jahimehed endal süüd ei näinud.

Üksteise järel võtsid sõna Andrus Sepp, Jaan Ärmus ja Erki Aavik, kes soovitas konflikti põhjustanud Veerojal head põhjendused välja mõelda.

Jahimees Andrus Sepp leidis eile, et kui nende esitatud andmed pole kümme aastat tõeseks osutunud, tuleks midagi muuta. “Ma ei eita andmete esitamise vajalikkust, kuid samamoodi jätkata pole ka mõtet,” avaldas ta isiklikku arvamust.

Uue aruande peavad Saaremaa jahiseltsid esitama 1. aprilliks.

Tõnu Veldre


1840 üle normi

  • 2015. jahindusaastal kütiti Saare maakonnas 5241 metssiga. Norm oli 3401.
  • Kulte lasti 633, emiseid 484, kesikkulte 931, kesikemiseid 974, kultpõrsaid 1186 ja emispõrsaid 1033.

Allikas: Saarte Jahimeeste Selts

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 424 korda, sh täna 1)