KES 130: kavas eriline peoõhtu

KESKUSTELUS: Piret Rauk, Mari-Liis Pärn, Marit Tarkin ja Kristiina Maripuu enne ettekande algust.  IRINA MÄGI

KESKUSTELUS: Piret Rauk, Mari-Liis Pärn, Marit Tarkin ja Kristiina Maripuu enne ettekande algust.
IRINA MÄGI

Seoses Kuressaare Eesti Seltsi 130. sünnipäevaga on linnavalitsusel koos partneritega kavas sügisel korraldada piduõhtu, mis oleks inspireeritud seltsi tegemistest.

Aavikute majamuuseumis kohtusid eile Kuressaare linnavalitsuse, Saaremaa muuseumi ja Kuressaare linnateatri esindajad ning mitmed teisedki asjaosalised, et tutvuda Kuressaare Eesti Seltsi ajalooga. Teemaõhtu “Kuressaare Eesti Selts 130” eesmärgiks oli mõtete kogumine ja korraldajate ringi laiendamine.

Kuressaare abilinnapea Tiia Leppik selgitas, et eeskätt tahetakse seltsi ajalugu tutvustada kooliõpilastele: “Eesmärk on, et kooliõpilased teaksid meie kultuuri alustalast siin Kuressaares rohkem. Me räägime sellest, mis Eestis on ja mis maailmas on, aga sellest, mis meil omal siit võrsunud on, räägime vähem.”

Selleks, et teadmiste omandamist põnevamaks muuta, ongi plaanis tähistada ümmargust aastapäeva teemaõhtuga, mis sarnaneks oma olemuselt kunagiste seltsi piduõhtutega. Praegu on üritus veel idee tasandil ja selle täpsem kondikava paika panemata. Küll aga peaks peo ühe osa moodustama õpilaste näitemäng. Leppik tundis heameelt, et ka mitmed õpetajad on ürituse korraldamisega hästi kaasa tulnud. Samuti rõhutas ta muuseumiga koostöö olulisust.

Peopaika pole veel kindlaks määratud. Koha valik oleneb sellest, kui suureks seltskond kasvab. Võimalikud variandid on näiteks Kuressaare linnateatri hoone, mis kuuluski kunagi KES-ile, aga ka Kuressaare kultuurikeskus.

KES-i ajalooga viis Aavikute majamuuseumisse kogunenuid kurssi Saaremaa muuseumi teadusdirektor Olavi Pesti. 1886. aastal loodud seltsi põhikiri kinnitati 30. juunil. Sama aasta 31. augustil toimus esimene peakoosolek ja 30. novembril avapidu. Seltsi eesmärk oli lihtsasti sõnastatud. Liikmete ja nende perekondade aega tuli veeta lahkelt, lõbusalt ja kasulikult. Seks on seltsile avalikult lubatud tema liikmetele kui ka kaasa toodud võerastele pallisi, maskepidusi, muusiku-, tantsu- ja kõnepidamise õhtuid pidada, teatrit mängida, kõiksuguseid raamatuid ja ajalehti pidada ja ka õpetatud mehi seltsi kutsuda, kes seltsiliikmete õpetuseks ja harimiseks kõnesid peavad, nägi ette asutamisaegse põhikirja teine paragrahv. Kokku on dokumendis paragrahve 65.

Seltsi, mille liikmeks võeti esialgu vaid mehi, ajalugu sisaldab nii tõuse kui ka mõõnasid. Mõõnade põhjuseks olid enamasti omavahelised riiud ja lahkhelid. Nimelt soovisid ühed pigem lahedalt aega veeta, teised aga tegeleda tõsisemate asjadega, nagu näiteks haridus ja koorilaul, selgitas Pesti. Seetõttu selts lagunes ja taasloodi 1907. aastal.

Üsna algusaegadest peale oli seltsi tegevuses olulisel kohal ka näitemäng. Esialgu oli Pesti sõnul tegemist pigem komejantidega, mis algasid n-ö suvalisel ajal. Publikut kindlaks ajaks kohale ei oodatudki. Hiljem, juba esimese Eesti Vabariigi päevil, kasvas KES-i näitetrupist aga välja poolkutseline teater. Niisiis ongi samas majas tegutsev Kuressaare linnateater justkui seltsi näitetrupi järjepidevuse jätkaja. Otseselt on aga seltsiga seotud ka praegu tegutsev segakoor Lyra.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 632 korda, sh täna 1)