Raha pole raisata! (3)

Tänavu 1. jaanuarist kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse järgi peab kohalik omavalitsus pakkuma puudega inimestele, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

Selle teema võttis 6. märtsil luubi alla “Aktuaalne kaamera”, kus tõdeti, et omavalitsustel pole sotsiaal- ja invatranspordi korraldamiseks teenusepakkujaid ega raha ning seetõttu on surve alla sattunud just maapiirkonnad. Samuti oli juttu sellest, et seni on sotsiaaltöötajad sellised sõidud ära teinud heast tahtest, probleem on aga, et see teenus on väga kallis, vahemaad hajaasustusega piirkondades on pikad ja inimeste sõidutamisele kulub väga palju aega. ERR-i uudisloos öeldakse, et tegelikult seadus ei lubagi sotsiaaltöötajatel transporditeenust pakkuda ning inimesteveo teenust peab osutama ikka selleks ettenähtud isik.

Ka 7. märtsi Postimees kirjutab: “Kui seni on valla sotsiaaltöötajad eakaid vajaduse korral linna asju ajama sõidutanud heast tahtest, siis 1. jaanuarist kehtima hakanud uus sotsiaalhoolekande seadus teeb sõiduteenuse pakkumise kohustuslikuks, kuid samas ei tohi ametnikud seda enam teha.”

14_tiitpoldTiit Põld, Torgu vallavanem:

Torgu vallas on need asjad siiamaani käinud nii, et kõiki, kellel on transpordi osas abi vaja, oleme aidanud ega ole selle eest raha nõudnud. Inimesi peab ju aitama. Oleme keeldunud vaid üks kord – kui üks inimene soovis, et viiksime ta Tallinna ja tooksime tagasi. Ta sai oma käigu tehtud teiste autodega. Sõidutada inimesi Kuressaarde arstide juurde ei ole meie jaoks probleem, oleme sellega seni hakkama saanud.

Meil on vedanud – meil on väga hinnatud sotsiaaltöötaja, kes saab oma tööga hästi hakkama ja kes rahvale meeldib, ja meil on ka buss inimeste sõidutamiseks, mida vajadusel kasutada saab. See keeld, et sotsiaaltöötaja ei tohi inimesi sõidutada, sobiks ehk Tallinnas, aga maal oleks see naljakas. Torgu valla jaoks isegi jabur. Võib-olla nii suur vald nagu Lääne-Saare palkab kellegi, et inimesi Kuressaarde arsti juurde viia, aga väiksemad vallad ei tee seda kindlasti mitte.

Saima Lõhmus, Mustjala valla sotsiaalnõunik:

Kuna olen sotsiaalministeeriumiga sel teemal suhelnud, tean, et sellist nõudmist, mis ütleks, et sotsiaaltöötaja ei tohi inimesi transportida, siiski ei ole. Miks sotsiaaltöötaja ei võiks siis seda teha? Kui inimesel on vaja linna arsti juurde minna, siis ikka tuleme vastu. Inimene saab igal juhul aidatud.

Tean, et mõneski vallas on vaid üks sotsiaaltöötaja, ning see, kui ta peab ühtlasi olema nagu taksojuht, võib olla üsna koormav. Minul endal lube ei ole. Meil on see inimeste sõidutamine organiseeritud nii, et vallal on oma buss ja ka väike auto. Kui kellelgi on hädasti vaja transporditeenust, siis valla bussijuht sõidutab teda autoga.

Kuna apteeki meil enam pole, sõidab valla buss üle nädala linna, et inimesed saaksid käia ka apteegis oma rohtusid ära toomas ja kes soovib, paneb selleks ajaks endale arsti juurde aja kinni.

Triin valkTriin Valk, Muhu valla sotsiaalnõunik:

Meie vallal on oma buss ja bussijuht, aga tema tegeleb puudega inimeste sõidutamisega vähe.

Meil veavad sotsiaaltöötajad oma tööautoga vajadusel inimesi näiteks Liivale või linna, see on üks osa nende igapäevatööst. Koduhooldaja töö üks osa on inimeste sõidutamine. Kuidas seda võiks veel paremini või optimaalsemalt korraldada?

Kui sotsiaaltöötaja tõesti enam inimesi sõidutada ei tohi, oleks see leebelt öeldes tõesti jabur. See näitaks, et seadusetegijad asuvad meist natuke kaugel ega ole seda asja hästi läbi mõelnud. Vald ei hakka ju lisaks autojuhti palkama, kes sotsiaaltöötajaga kaasa sõidab. See oleks ressursi raiskamine. Pealegi – auto liisimine ja ülalpidamine, kust selle jaoks raha võetaks?

Oleme siin igasugu projektide raames läbi arutanud, et kui oleks valdade peale mingisugune ühine transport, tähendaks see seda, et seda kasutavatele inimestele oleks ikkagi vaja abistajat kaasa. Milleks niimoodi ressurssi raisata?

Marianne Tuuling paremalMari-Anne Tuuling, Leisi valla sotsiaal­osakonna juhataja:

Arvatavasti käivad meil asjad samamoodi nagu teisteski valdades: kui on vaja näiteks linnas asutustes asju ajamas käia, võtame ühtlasi ka need inimesed auto peale, kel on vaja linna minna. Mõttetu on ju tühja autoga sõita. Ühtlasi oleme ka abi vajavatele inimestele saatjateks.  Mina leian, et selline ühildatud toimetamine on valla rahakotile parem kui see, kui liisiksime spetsiaalse transpordivahendi, paneksime kellegi selle juhiks ja saadaksime ta inimesi linna vedama.

Sotsiaalministeeriumi seisukoht on muidugi arusaadav – millal siis sotsiaaltöötaja oma põhitööd teeb, kui ta peab inimesi ringi sõidutama. Tuleviku seisukohast vaadatuna saan aru, et töövõimereformiga seoses võib vajadus niinimetatud sotsiaaltranspordi järele tõesti suureneda. Seda silmas pidades ei peaks sotsiaaltöötajad end sotsiaaltranspordiga nii palju siduma kui praegu. Samas on meil osakonnas õnneks mitu sotsiaaltöötajat ja vallal mitu autot. Kui keegi linna läheb, ei kannata seetõttu inimeste vastuvõtt ja aitamine kohapeal.

Meie vallal on ka bussijuht, aga saata ta ühe-kahe inimesega linna – see ei ole mõistlik ressursi kasutamine. Kui on hädasti tarvis, oleme linnast ka inva­transpordi tellinud, aga kuna see on kulukas, on see pigem ressursi raiskamine.

26. jaanuaril toimunud infopäeval soovitas sotsiaalministeeriumi esindaja meil transpordi osas koostööd teha – et pange bussiringid käima. Välja näeks see siis umbes nii, et Leisist sõidame bussiga Mustjalga, võtame sealt kedagi peale jne. Kui sellise valdadeülese toimetamise jaoks raha antaks, oleks selline lahendus mõistlik, aga kui teha seda projektipõhiselt ja raha otsa lõpeb, mis siis edasi saab?

Võib-olla oleks mõistlik luua selline sotsiaalmudel, kus teatud teenused, kaasa arvatud invatransport, koondataks hooldekodude juurde ja hooldekodud hakkaksid pakkuma natuke laiemat transporditeenust.


KOMMENTAAR

Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Tõnis Vaik:

Sotsiaalhoolekande seadus ei keela sotsiaaltöötajal sotsiaaltransporditeenust osutada. Juhul kui sotsiaaltöötaja on otsustanud inimest aidata, on pigem probleemiks see, et ta peab seda tegema oma põhitöö kõrvalt, muude kohustuste arvelt. Sotsiaaltöötajate säästmiseks võib kohalik omavalitsus korraldada sotsiaaltransporditeenuse niimoodi, et sotsiaaltöötaja ei oleks liigselt koormatud.

Sotsiaalhoolekande seadus paneb paika teenuste miinimumnõuded. Antud juhul tähendab see seda, et sotsiaaltransporditeenus tuleb miinimumnõudena tagada vähemalt puudega inimestele. See ei tähenda aga seda, et KOV ei tohi teenust laiendada ka teistele erivajadustega inimestele, kelle hulka kuuluvad ka eakad. KOV-ile on jäetud vabadus teha need otsused ise.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 658 korda, sh täna 1)