“Peekoni esivanema” tõusud ja langused

JAHT: 1976. aasta jahihooajal tuli Kingissepa rajooni jahimeestel küttida 600 metssiga. FILMIARHIIV

JAHT: 1976. aasta jahihooajal tuli Kingissepa rajooni jahimeestel küttida 600 metssiga.
FILMIARHIIV

* Võrtsjärvelt Saaremaale. * Kohtumine “pika lõustaga”. * “Kõva särts” tappis naise

Enne sõda oldi Eestis täiesti kindlad, et ühtegi metssiga Eesti metsades paikselt ei ela: siin ähvardab neid näljasurm. “Peekoni esivanem” käib meile Lätist külas,” kirjutas ajaleht 77 aastat tagasi.

1934. aasta septembris vahendas Mulgimaa ajaleht Sakala püügilt naasnud Kuramaa kaluri jutustust kalda lähedal juhtunud kohtumisest. Algul pidas mees ujujaid delfiinideks, kuid lähemal vaatlusel selgus, et need olid metssead, kes võtnud suuna Saaremaale.

“Kui kalur püüdis ühel neist tee ära lõigata, hakanud siga metsikult paati ronima. Ta lõi metssea surnuks ja viis ta koju haruldase “kalasaagina”,” vahendas Sakala. Teine kult pääses põgenema. Sakala täiendas, et Kuramaa metsades leidub üsna rohkesti metssigu, kes võtavad ette võrdlemisi pikki rännakuid ja mitte ainult maad mööda.

Detsembris 1942 teatas ajaleht Eesti Sõna, et arheoloogilised väljakaevamised on mitmel pool Eesti muistsetes asulakohtades, ka Saaremaal Asval toonud välja hulgaliselt metsloomade, sealhulgas metssigade luid. “Kergesti äkkvihasse ja valimatult vaenlast või ettejuhtunut ründava metskuldi jaht oli kahtlemata ohtlikemate liigist, mida korraldasid meie kiviaegsed eelkäijad,” nentis loo autor, zooloog Johannes Lepiksaar.

Pikemalt loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 210 korda, sh täna 1)