Keskvered – pisikesed, ehtsad, omapärased saare külakesed

ELAV ENTSÜKLOPEEDIA: Pöide endine vallavanem Eino Kirs teab Keskvere küla ajaloost palju rääkida.

ELAV ENTSÜKLOPEEDIA: Pöide endine vallavanem Eino Kirs teab Keskvere küla ajaloost palju rääkida.

Vere-lõpuga külanimesid annab Eestimaal kokku lugeda. Üksnes Saare maakonna Lääne-Saare vallas on neid seitse. Pöide vald jääb Saaremaa suurimale omavalitsusüksusele viie “-verega” alla.

 

Võrdsed on need vallad aga selle poolest, et mõlemas on olemas Keskvere küla. Kumbki neist elanike arvuga uhkeldada ei saa. Mõlemad on pisikesed, aga erineva ajaloolise taustaga. Vahe on selleski, et Pöide Keskvere piirneb merega, Lääne-Saare Keskvere asub aga peaaegu maakonna keskpaigas.

Pöide valla Keskvere külas on asunud mõis ja kunagi ka kool. Aastatel 1866 kuni 1891 oli küla ka vallakeskuseks. Keskvere valla eluiga piirdus 19. sajandil vaid 25 aastaga.

Keskvere külast on võrsunud Eestimaa üks tuntumaid kapteneid Aivo Pitk. Aida talu perepoeg ja tulevane kaugsõidukapten nägi ilmavalgust 28. märtsil 80 aastat tagasi. Taevastele radadele lahkus 45-aastase staažiga meremees, kes oli ka reisilaeva Georg Ots kapten, jõulukuus 2014.

Eino Kirs, kunagise Pöide ühismajandi peaagronoom ja hilisem vallavanem, on nagu elav entsüklopeedia, kes teab nii kodukandi ajaloost kui ka külainimeste praegustest tegemistest. Kutsume Kanissaare küla Mardi talu peremehe Eino esmaspäeva pärastlõunal Keskverre giidiks.

“Näed, seal oli Keskvere mõis,” viipab Eino käega külateest mõnesaja meetri kaugusel seisva puudesalu poole. Kunagisest mõisahoonest on järel vaid vundament.

Eino teab ka seda, et viimane mõisa rentnik oli Talila küla Tõnu-Jürna talu peremehe vend Aleksander Üksti. “Tema vend Aleksei Üksti asutas Saaremaal 111 aastat tagasi esimese tarbijate ühistu ja tema initsiatiivil ehitati Tornimäe kauplus, mis siiani tegutseb. Aleksei oli ka reeder, kellele kuulusid väikesed ühemastilised kiviveolaevad. Minu vanaisa Aleksander oli ühe laeva kipper,” teab Eino rääkida.

Teises maailmasõjas hävisid sõjatules peaaegu kõik külamajad. Järele jäid vaid kividest ehitatud maakeldrid. “Keskvere kannatas sõja ajal meie piirkonna küladest kõige rohkem. Pea kõik taluhooned põlesid maha,” meenutab Eino sõjaaega.

Igast talust on Eino Kirsil oma lugu rääkida. Kõige uuem rajatis on kaarhalli meenutav lammaste varjualune. “Tasapisi küla uueneb. Ettevõtja Priit Lulla on alustanud siia oma kodu rajamist. Urmas Tikan on alaline elanik. Lambafarmi omanikud ise küll külas ei ela, aga siinne põlisasukas Urmas on lambad oma hooleks võtnud,” on Eino eluga kursis.

Veel mainib Eino, et kolme kirikuga on Pöide vald pühakodade poolest Saare maakonna rikkaim. Keskveres asub metodistide kirik.

Eino mäletab aega, mil noored Keskvere külaplatsil tantsimas ja kiikumas käisid. Agronoomina teab ta sedagi, et siinsed põllumaad olid viljakandvad, hea hindepunktiga.

Veel pajatab Eino Kirs lugusid oma koolivennast, kuulsast kaptenist Aivo Pitkast, kelle sünnitalu juures peatume. “Tema oli minust küll neli aastat vanem, aga Kõrkvere algkoolis käisime koos. Kui mina olin teises klassis, siis tema õppis kuuendas. Me kohtusime Aivoga tihti. Vanasti käisin ma ikka uue aasta esimesel päeval Aivo isal Juhanil külas. Tema oli väga hea jutuvestja, kellelt sain kodukandi elust-olust palju teada,” räägib Eino.

Täispikk lugu Keskveredest ilmus laupäevases Saarte Hääles.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 417 korda, sh täna 1)