Riik tahab euroheina tootmisele punkti panna (4)

Põllumajandusministeerium kavatseb sisse viia muudatuse, mille kohaselt ei tohi toetusaluse maa harija hekseldatud rohtu enam heinamaale jätta, vaid peab selle kokku koguma.

“Laiemalt on n-ö euroheina tegemise piiramise mõte see, et põllumajandusmaal, mille eest saadakse toetusi, tegeletaks ikkagi põllumajandustootmisega,” ütles maaeluministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talvik.

2015. aasta taotlusvooru puhul oli maaomanikul lubatud hekseldada ja jätta niide maha, kui maad oli alla 10 hektari, ent kahjuks üritas osa maaomanikke sellest nõudest mööda minna. Ühe drastilisema näitena tõi Talvik juhuse, kus inimene jagas maakasutuse 28 ossa, et 10 ha nõude alla mahtuda ja saada nn euroheina tegemise eest toetus ikkagi kätte. “See ei ole kindlasti rahuldav olukord. Ka Euroopa Komisjon on andnud meile tagasisidet, et nõudeid tuleks muuta ja need peaksid olema kõikidele ühetaolised,” rääkis Mai Talvik, kelle sõnul ootab ministeerium tootjate esindusorganisatsioonidelt 7. märtsiks tagasisidet ja ettepanekuid praeguse olukorra muutmiseks.

Ida-Saaremaa ühe suurema veise- ja lambakasvataja, OÜ Saaremaa Mägiveis juhatuse liige Mario Talvist ütles, et ta pooldab maaeluministeeriumi kavatsust ohjeldada nn euroheina tegemist, kuid uued reeglid ei tohiks pärssida nende maakasutajate tegevust, kes toodavad põllumajandussaadusi.

Hekseldatud rohu koristamiskohustuse kohaldamine kõigile toetuse saajatele võib tootjale kaasa tuua hulga ebamõistlikke kulusid. Näiteks kui sul on karja ületalve pidamiseks vaja 2000 rulli heina, aga sa saad heal heina-aastal vajaliku koguse kätte juba poolte maade pealt, oleks mõistlik ülejäänud karjamaadel hein hekseldatuna maha jätta. Vastasel juhul peab tootja tegema lisaks 1000 rulli, millega kaasnevad arvestatavad kulud, ent mis on kasutu.

“Järgmisel aastal tuleb aga juba uus heina-aasta ja vanade rullidega pole muud teha, kui tõsta metsa alla kõdunema,” rääkis Talvist. Ta lisas, et kuna kahel viimasel aastal oli vilets heina-aasta, läks 90% maadest söödavarumisel asja ette, ca 10% tuli aga erinevatel põhjustel hekseldada. “Lisaks on loomade juurdekasv ca 100 veist aastas – seega peame olema paindlikud ning tootmisse juurdetulevaid maid ei suuda ka parema tahtmise juures kohe uuendada, mis omakorda tähendab, et peamegi maid hekseldama.”

Mario Talvist leiab, et maakasutajale, kes toodab, võiks jääda maade majandamisel ja tootmise planeerimisel mingi valikuvabadus. Nendel, kel põllumajanduslik tegevus aga puudub, võiks Talvisti sõnul küll heksli mahajätmise põllule keelata.

Maaeluministeerium kavandas juba 2015. aasta algul meetmeid, et piirata väljamakstavate pindalatoetuste puhul põllumajandusmaa osakaalu, kus toetusi saadakse vaid rohu hekseldamise eest. “Peame jõuliselt piirama sellist “euroheinategu” ja vähendama maade hulka, kus pindalatoetusi saadakse vaid kord aastas rohu purustamise eest. See ei too kaasa mingit põllumajandustoodangut ja ka põllumehed on ammu soovinud selle olukorra muutmist,” ütles tollane põllumajandusminister Ivari Padar.

Põllumajandusuuringute keskuse analüüsist nähtub, et nn euroheinamaad on põllumajandustegevuseks sobivad ning nende praegune kasutus on ebaratsionaalne nii majanduse kui ka kliimakaitse seisukohalt. Toetuste taotlemisel on nõutav vaid nende maade ühekordne hooldamine, mis soodustab rohumaade passiivset kasutamist. Viimastel aastatel on muuhulgas suurenenud tendents, et maid ostavad spekulatiivsetel eesmärkidel kokku suured kinnisvarafirmad.

Hektarite järgi kokku on euroheinamaid kõige rohkem Harju-, Pärnu- ja Võrumaal. Suurim euroheinamaade osatähtsus kogu püsirohumaade pindalast on Ida-Virumaal ja Tartumaal (mõlemal ca 50%) ning väiksem Hiiumaal (alla 20%) ja Saaremaal (üle 10%). Saartel on paljudel püsirohumaa omanikel säilinud väikesed lambakarjad, kuid nende kasutuses olev püsirohumaa pind on karja ülalpidamiseks vajalikust tunduvalt suurem. Eksperthinnangu alusel on sellistel tootjatel tegelikult palju kasutamata püsirohumaa pinda.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 434 korda, sh täna 1)