Riigikogulane Raivo Aeg: laevaliikluse korraldamine ühendomavalitsuse kätte (10)

Riigikogu liige Raivo Aeg leiab, et haldusreformi käigus tekkiva Saaremaa ühendomavalitsuse kätte võiks minna ka mandri ja saarte vahelise laevaliikluse korraldamine.

“Kui tekivad sellised suured ja tõsised omavalitsused, mille poole näiteks Saaremaa praegu liigub, siis oleks täiesti loogiline, et riik annab neile üle ka mingeid olulisi funktsioone. Ühistranspordi korraldamine võiks olla üks neist, mis ühes vastavate ressurssidega võiks omavalitsuste vastutusalasse minna,” ütles Aeg Saarte Häälele ja lisas, et see oleks asi, mis võiks tugevat omavalitsust väärtustada – olla tugev partner riigile.

Saaremaa puhul viitas riigikogulane laeva- ja lennuliiklusele. “Miks peaks riik tegelema parvlaevaliikluse korraldamisega, kui see on puhtalt Saaremaa huvides?” küsis Aeg ja vastas ise, et just kohalik omavalitsus oskab nähtavasti kõige paremini hinnata, millised on inimestele vajalikumad väljumisajad või millal on vaja lisareise.

Aeg tõi näiteks juhtumi, kus Saaremaa noored ratsasportlased olid minemas Hiiumaale võistlustele ja Saare maavanem pidi selleks majandusministeeriumist taotlema eraldi lisareisi. “See tundub ebaratsionaalne,” märkis riigikogulane ja lisas, et sama lugu on ka lennuühendusega, mida on ennekõike vaja kohalikule inimesele.

Aegi hinnangul ei peaks laevaliikluse korraldamise üleandmine keeruline olema. “Riigi korraldada on ainult operaatoriga lepingu tegemine ja liini doteerimine vastavalt lepingule. Dotatsiooni saab anda omavalitsusele, kes konkreetse lepingu sisustamisel on oluliselt targem kui ministeeriumi ametnikud,” rääkis ta.

Uut süsteemi saaks rakendada siis, kui uued omavalitsused on moodustatud ja vastav kompetents ja võimekus tekkinud. “Kui 2017. aasta kohalikeks valimisteks on ühinemine toimunud, siis 2018. aasta riigieelarvest võiks dotatsiooni juba omavalitsusele suunata,” ütles Raivo Aeg. Mis vedajaga sõlmitud lepingut puudutab, siis selle peaks Aegi hinnangul saama riigilt omavalitsusele üle anda.

Küll ei osanud ta täpsustada, milliseid seadusi või regulatsioone oleks sellise süsteemi rakendamisel vaja muuta. “Aga kui vaja, eks muudame siis ära,” sõnas ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 806 korda, sh täna 1)