Liigaasta laps Kalju Eerik: ma ei ole veel täiskasvanu!

TARVILINE SÜNNIPÄEVAKINK: Lapsed kinkisid Kalju Eerikule sünnipäevaks Orioni teleskoobi. IRINA MÄGI

TARVILINE SÜNNIPÄEVAKINK: Lapsed kinkisid Kalju Eerikule sünnipäevaks Orioni teleskoobi.
IRINA MÄGI

Eile 68-aastaseks saanud Kalju Eerik on õigel päeval saanud oma sünnipäeva tähistada vaid 17 korda.

“Veel neli aastat – alles siis saan täiskasvanuks,” teatas sünnipäevalaps, kelle andmeil sünnib sel harval kuupäeval, 29. veebruaril vaid iga tuhandes inimene. Mehe sõnul on tema mitte just tavalise sünnikuupäeva tõttu ikka ette tulnud sõbralikku nöökimist ja naljaheitmist.

Kuigi 29. veebruar saabub vaid iga nelja aasta tagant, tähistab Kihelkonnal elav Eerik oma sünnipäeva igal aastal – vahel veebruaris, vahel märtsis. Eilset sünnipäeva pidas Eerik aga koduselt, suheldes lastega, kes mööda ilma laiali, tehnika vahendusel.

Tehnikahuvi on Kalju Eerikut saatnud eluaeg. Viimased kümmekond aastat on ta töötanud mobiilsidemastide hooldajana, tema tööpiirkond on saared. Praegu ei tea Eerik, kas ta oma ametis jätkab. “Tervisekontroll on range,” põhjendas ta. “Eks vanust ole mul ju omajagu ja töötada tuleb üksinda.”

Isegi kui Eerik enam oma ametis ei jätka, ei karda ta, et igav hakkaks. “Jääkski rohkem aega hobidega tegelda,” leidis mees. Ja hobisid on Eerikul pika nimekirja jagu – alates kodukoha ajaloo uurimisest pillimänguni, muuseumide ja kalmistute külastamiseni. Samuti peab ta oluliseks lapsepõlvekodu taastamist. Vahest kõige enam köidab Eerikut aga tähtede ja planeetide vaatlemine. Selleks kinkisid lapsed talle 60. sünnipäevaks koguni Orioni teleskoobi.

Kuus aastat tagasi andis Kalju Eerik välja Kihelkonna kandi ajalugu tutvustava raamatu “Vandiraiujate maa lugu”. Kuigi materjali on kogunenud ka raamatu teise osa üllitamiseks, kahtleb Eerik, kas tema ise järgmise teose välja annab. “See eeldab kolme asja: raha, aega ja tervist,” põhjendas sünnipäevalaps.

Ehkki tervise üle Eerik ei kurda, tõdes ta, et üht head ajalooraamatut on üksi koostada keeruline. “Selleks peaks olema kolm-neli inimest, kes on oma ala spetsialistid,” arvas ta. “Samuti on oluline ära tabada, kellele, kuidas ja mida kirjutada.” Ja raamatu teine osa ei tohi kindlasti esimesele alla jääda.

Seitsme miljardi maailma elaniku seas on umbes viis miljonit inimest sündinud liigaasta 29. veebruaril.

Mitu uut ilmakodanikku sündis haruldasel kuupäeval ka Eestis. Kuressaare haiglas sündis samuti poisslaps ja seda eile varahommikul veidi pärast kella viit.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 590 korda, sh täna 1)