Huviharidus pole alkoholiga võitlemisel võluvits (6)

Kuressaares toimus 15.–16. veebruaril üle-eestiline huvihariduskonverents, kuhu mind linnapeana esinema kutsuti.

Ma võinuksin uhkusega rääkida sellest, kui palju erinevaid võimalusi on meie linna noortel huviharidusega tegelemiseks, samuti oleksin saanud meenutada, kuidas mina koolipoisina Kihelkonnal ja hiljem Kuressaares vaba aega veetsin ja sporti tegin. Otsustasin oma ettekandes keskenduda aga alkoholile ning anda ülevaate sellest, mida oleme Kuressaares juba teinud ja soovime edaspidi teha, et vähendada alkoholi kättesaadavust, alaealiste alkoholitarvitamist ja sellega seotud kahjusid.

Ka tublid tarbivad

Viimase aasta jooksul olen alkoholiteemaliste arutelude käigus kuulnud korduvalt väiteid, et alkoholi- ja reklaamiseaduse muutmise asemel peaksime keskenduma laste ja noorte huvihariduse arendamisele. Olen nõus, et paljude valikuvõimalustega huviharidus peab kõigile meie noortele kättesaadav olema, kuid ainult sellest ei piisa alkoholitarvitamise vähendamiseks.

Peamised põhjused, miks paljud alaealised alkoholi tarvitavad, on selle väga hea kättesaadavus, ulatuslik eksponeerimine ja ahvatlevad elustiilireklaamid, ent ka  lapsevanemate, õpetajate, treenerite ja kohaliku kogukonna teiste liikmete hoiakud ja käitumine.

Kuressaares on nii alkoholi kui ka huvihariduse kättesaavus väga hea ja valik mitmekesine. Meie linnas on 120 alkoholi müügiõigust omavat kohta ning eelmisel õppeaastal tegutses Kuressaares huvihariduse registri andmetel 566 huvitegevuse õpperühma, millest 217 (ehk kolmandik) olid lastele ja noortele tasuta.

Tõsi, alati võiks treeningute ja ringide valikuvõimalus olla veelgi suurem ja noortele mõeldud kohti rohkem, aga enamike Eesti omavalitsustega võrreldes ei ole Kuressaarel põhjust häbeneda. Eriti pärast uue avatud noortekeskuse valmimist bussijaama hoones.

Sageli põhjendatakse noorte eemalejäämist trennidest ja ringide tegevusest nende kõrge hinnaga. Julgen väita, et Kuressaares on igal lapsel võimalik leida endale sobiv vaba aja veetmise viis ja raha ei ole seejuures peamine takistus. Lapsevanema põhjendatud avalduse alusel on võimalik laps õppetasu maksmisest vabastada.

Möödunud aasta lõpus Kuressaare üldhariduskoolide õpilaste seas läbi viidud küsitluse (osales 378 õpilast) tulemused näitavad, et 80% noorte arvates on Kuressaares piisavalt huviringe ja 70% on rahul vaba aja veetmise võimalustega meie linnas.

Võimalused huviharidusega tegelemiseks ja vaba aja veetmiseks võivad olla ükskõik kui head, paraku ei ole see suurema osa noorte jaoks ajendiks loobuda alkoholist ja enda purju joomisest. Alkoholi tarbivad ka need noored, kes on koolis tublid õpilased ja osalevad aktiivselt huvitegevuses. Nad ise põhjendavad seda sooviga saada alkoholi abil välja igapäevasest rutiinist ning lõõgastuda pärast intensiivsest ja väsitavat koolinädalat.

Mida saame teha, et vähendada Kuressaare noorte seas alkoholitarvitamist? 2014. aastal liitusime kohaliku alkoholipoliitika pilootprogrammiga, mis on üks osa Tervise Arengu Instituudi, Eesti Tervislike Linnade Võrgustiku ja Terve Eesti Sihtasutuse projektist “Rahvatervisealase pädevuse suurendamine Eesti paikkondades”, mida rahastatakse Norra toetustest 2009–2014 rahvatervise programmi raames.

Projekti alguses Kuressaare kooliõpilaste seas läbi viidud uuringu tulemustest selgus, et viimase aasta jooksul on alkohoolseid jooke tarbinud 82% 9. klassi ja 94% 11. klassi õpilastest ning purjus olnud 46% 9. klassi ja 64% 11. klassi õpilastest. Keskmine vanus esmakordsel alkoholi tarvitamisel on 9. klassi õpilaste puhul 12,3 aastat ja 11. klassi õpilaste puhul 13,6 aastat.

Pilootprogrammi raames oleme Kuressaares korraldanud alkoholimüüjate koolitusi ja kohtunud kohalike ettevõtjatega, et arutada, mida saavad müügikohad ja teenindajad alkoholiga seotud probleemide ennetamiseks ette võtta ning kuidas kujundada Kuressaares üheskoos tervemat alkoholikultuuri. Läbi on viidud ka vaatlusi, et välja selgitada, kas müüjad küsivad alkoholi osta soovivatelt noortelt vanust tõendavat dokumenti. Rõõm on tõdeda, et Kuressaare müüjad ja kauplused muutuvad järjest hoolsamaks ja annavad oma panuse selleks, et vähendada Kuressaares alkoholi kättesaadavust alaealistele.

Väga oluline on ka kohalike elanike hoiakute kujundamine, seda nii erinevate kohtumiste ja teavitustöö kaudu kui ka koolide ja lapsevanemate kaasamise teel. Viimase aasta jooksul olen alkoholist ja sellega kaasnevatest kahjudest rääkinud paljude inimestega, kelle hulgas on olnud nii meie noored kui ka väärikate ülikooli õppurid.

Muutused algavad meist

Olen sageli kuulnud lugupeetud inimesi rääkimas, kuidas ka nemad ja nende sõbrad nooruspõlves jõid, kuid kõigist on saanud normaalsed inimesed. Küsin vastu: kuidas me teame, kui normaalsed (ehk võimekad ja oma potentsiaali maksimaalselt rakendavad) oleksid need inimesed siis, kui nad oleksid teismeeas vähem alkoholi tarvitanud või sellega alles täiskasvanuna alustanud?

Lapsevanemate, õpetajate, treenerite ja kõigi teiste igapäevaselt noortega kokku puutuvate inimeste hoiakud ja kokkulepped selle kohta, et noored peaksid alkoholi tarvitamise edasi lükkama täiskasvanuikka, vähendavad oluliselt tõenäosust, et lapsed hakkavad jooma varakult ja regulaarselt. Teismelised võtavad küll riske ja katsetavad piire, kuid täiskasvanute ülesanne on neid piire ja kokkulepitud mängureegleid pidevalt meelde tuletada ning lihtsalt keelamise asemel noortega rääkida ja selgitada, et alkoholitarvitamise edasilükkamine on nende parema tuleviku huvides.

Kõik suured muutused algavad meist endist. Peame lõpuks teadvustama, et alkoholitarbimine noorte seas on suur probleem, ning tegutsema nii ühiskonnas valitsevate hoiakute ja normide muutmise kui ka alkoholi kättesaadavuse ja reklaami vähendamise nimel, sest ainult huviharidusest alkoholiga võitlemisel ei piisa.

Madis Kallas, Kuressaare linnapea, kohaliku alkoholipoliitika töörühma juht

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 478 korda, sh täna 1)