Eesti teadlased võtavad mahetootmise tõsiselt ette

Pöide mahetalunik Olev Müür peab teadlaste huvi mahetootmise vastu kiiduväärseks. EGON LIGI

Pöide mahetalunik Olev Müür peab teadlaste huvi mahetootmise vastu kiiduväärseks.
EGON LIGI

Eesti taimekasvatuse instituut soovib sel eelarveperioodil võtta tõsiselt käsile mahetootmise probleemid ja viia läbi mitu mahetootmise arengut soodustavat teadusuuringut.

“Et mahetootjad pelgalt ei mängiks mahetootmist, vaid et sealt ka reaalset toodangut tuleks, siis on vaja kaasata ka teadus,” ütles Eesti taimekasvatuse instituudi direktor Mati Koppel, kelle sõnul on Euroopas pindalalt esirinda kuuluv Eesti mahetootmine saanud võrreldes tavatootmisega seni teadlastelt vähem tähelepanu.

Selguvad parimad mahesordid

Saaremaa ühe tuntuma mahetootja, Koplimäe mahetalu peremees Olev Müür peab teadlaste huvi maheteemade käsitlemise vastu igati positiivseks. “See on kahtlemata teretulnud – on hea, kui mahetootmise uuringuid rahastatakse ja seda valdkonda tõsiselt võetakse,” sõnas Müür. “Ma tunnen kogu aeg huvi, mida teadlased teevad ja kuidas nende katsed lähevad,” lisas ta.

Näiteks on instituudil kavas rakendusuuring, mis selgitab välja mahetootmisse sobivamad põllu- ja aiakultuuride sordid ning täiustab selle tootmisviisi agrotehnikat, nagu mullaharimine, teraviljade külvitehnoloogia, umbrohutõrje ja vahekultuuride kasvatamine.

Põllukultuuridest katsetatakse kaera-, odra-, suvi- ja talinisu, rukki-, põldoa ja -herne, talirüpsi ja kartulisorte, aiakultuuridest tomati-, porgandi- ja aedherne sorte. Sordivõrdluskatsete tulemusena selgitatakse välja maheviljelusse sobivamad sordid, mille kasvatamine võimaldab tõsta mahetootmise saagikust ja parandada kvaliteeti. Miniharimise ja otsekülvi kasutuselevõtt maheviljeluses võimaldab suurendada tootmise efektiivsust ja parandada mulla omadusi, luues eeldused tootlikkuse kasvuks. Laiarealise külviviisi kasutuselevõtt parandab talinisu kvaliteediomadusi ja laiarealiste külvide vaheltharimine suurendab teravilja saagikust ja vähendab põldude umbrohtumust.

Uurimistöö tulemusena selgitatakse välja maheviljelusse sobivamad vahekultuurid, mille kasvatamine parandab mullaviljakust ja mulla fütosanitaarset seisundit. Katsete tulemusena antakse soovitused ka biopreparaatide kasutamiseks, et suurendada saagikust, parandada toodangu kvaliteeti ning mulla bioloogilisi ja füüsikalisi omadusi.

Teises uuringus püüavad teadlased saada ülevaate maheloomakasvatuse söödatootmise olukorrast ning anda soovitusi proteiini- ja energiarikkama sööda tootmiseks eri loomaliikide loomadele, eeskätt veistele, lammastele ja kitsedele. Praegu toodetud põhisööt on enamasti rahuldava toiteväärtusega ning loomade energia- ja proteiinitarbe katmiseks tuleb neile anda energiarikkaid ja kõrge proteiinisisaldusega lisasöötasid.

Kolmandas uuringus käsitletakse maheseemnekasvatuse olukorda, sest mahepõllumajanduslikult toodetud seemne saamine on Eestis kitsaskoht.

Probleemid seemnetega

Mahetootjad on harjunud seemet mitte vahetama ja see on viinud probleemideni turustamisel nii kokkuostu, toiduviljaks kui ka söödaks. Sordid ja liigid on mehaaniliselt segunenud ja kvaliteet on langenud.Muu hulgas analüüsitakse mitte-mahepõllumajanduslikult toodetud seemne ja seemnekartuli kasutamise põhjusi ja sellise seemne kasutamiseks antud PMA nõusolekuid.
Uuring teeb ettepanekud maheseemnekasvatuse (teravili, kartul, köögivili, liblikõielised ja kõrrelised heintaimed) arendamiseks (sh maheseemnekeskuste käivitamine) ning pakub abi spetsiifiliste probleemide (heintaimedel umbrohud, teraviljadel seemnete puhtimine, kartulil viirushaiguste vältimine) lahendamiseks.

Neljanda projektina jätkatakse järvemuda ja adru mullaparandusomaduste hindamise põldkatseid.  Müügil olevate mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses lubatud väetiste kasutamine on aga küllaltki tagasihoidlik, seda peamiselt nende kõrge turuhinna tõttu. Üks võimalus mulla seisundit parandada on alternatiivsete mullaparandusainete (järvemuda, adru) kasutamine. Prognoosimaks mereadru ja järvemuda kasutamist mahetootmises lähiaastatel, on vaja hinnata mullaparandusainete varusid ja kättesaadavust. Tahetakse välja selgitada kõige sobivamad tehnoloogiad mullaparandusainete käitlemiseks ja nende kasutamise majanduslik tasuvus.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 269 korda, sh täna 1)