12 aastat Koguva kui muinasjutulinna heaks

KOOS RANNAMÄELE: Külaseltsi eestvedaja Hilja Tüür, juhatuse liige Maie Schmuul, Muhu muuseumi tegevusjuht Siret Jõeleht ja Saaremaa mees Kalju Teevet Juhan Smuuli 94. sünniaastapäeval teel kirjaniku kuju juurde. TAMBET ALLIK

KOOS RANNAMÄELE: Külaseltsi eestvedaja Hilja Tüür, juhatuse liige Maie Schmuul, Muhu muuseumi tegevusjuht Siret Jõeleht ja Saaremaa mees Kalju Teevet Juhan Smuuli 94. sünniaastapäeval teel kirjaniku kuju juurde.
TAMBET ALLIK

Viinakuu 17. päeval saab täpselt 12 aastat Koguva külaseltsi asutamisest. Kuraditosina jagu muhulasi otsustas tol päeval Sõgedate külas* seltsitegevuse kaudu külaelu edendama hakata.

Küllap tiksus meeles Koguva Tooma Juhani ehk kirjanik Juhan Smuuli mõte: “Kasvata lapsi, istuta puid, ehita kõva maja, tee hea paat või ela oma mehega kut Mare elas, pane ühte talumajasse korraga taevas ja põrgu – aga tee midagi uut ja oma moodi, jäta oma jalajälg Muhu kivise maa peale ja inimeste meele.”

Seltsi asutajaliige, kirjandusteadlane Kadri Tüür Koguva Laasult on Smuuli kirjapandu kohta trükisõnas öelnud: “Nii kirjutas Juhan Smuul ajal, mil Eesti märgi otsimise peale veel keegi ei mõelnud.”

Koguva seltsi liikmed on võtnud eesmärgiks hoida oma muinasjutulist küla külaansamblina kiviaedade, roogkatustega talutarede, kõrvalhoonete ja lookleva külateega. Tõsi, kogu maailma areng dikteerib oma ja ei pääse sellest Koguvagi.

25-liikmelise külaseltsi eestvedaja Hilja Tüür on siiski natuke murelik, öeldes, et aastaringselt külas elavaid inimesi on vähe.

“Ühel päeval olin õnnelik, nähes külavahel vastutulevat meest. Kui teineteisele lähemale jõudsime, siis selgus, et see oli mu oma vanamees,” juhatab Hilja Tüür vestluse muiates sisse.

Kaksteist aastat tagasi oli aeg, kus igal pool seltse asutati. “Meie ei tahtnud ka kehvemad olla. Inimesi oli siis külas ka rohkem ja asutasimegi seltsi,” meenutab Tüür seltsi asutamisaastat.

Heameelt teeb asutajaile see, et tasapisi on seltsiga liitunud need, kes Koguvasse maakodu rajanud, nagu kauaaegne ETV sporditoimetaja, nüüdne golfiarendaja Marko Kaljuveer ja mitu soomlastki.

Seltsi kodulehel annab Hilja Tüür teada sellestki, kuidas ilmataat oskab külas meeleolu luua. Mullune jaanuarilumi tegi külaelanikele rõõmu. “Jõuluks maha sadanud lumi muutis Koguva küla eriti maaliliseks. Seda said imetleda ka need, kes siin alaliselt ei ela. Enamik talusid säras rõõmsalt tuledes ja korstnad joonistasid õhku sumedaid suitsujutte,” kirjutas seltsi esimees.

Sügisel ja talvel on Koguvas tõesti vaikne. Seda vaikust elavdavad aga paeluvad kultuuriüritused. Kaks aastat tagasi oktoobris kutsus Tüür huvilisi Vanatoale kirjanikega kohtuma. “14. oktoobril on meil Vanatoal haruldane võimalus tuulutada oma kopitanud kuulmekäike tõeliste intellektuaalide seltsis, kelleks on Kivirähk ja Juur isiklikult. Kobime kohale!” kamandab koduleht.

Seltsi eestvedaja Hilja Tüür tegeleb ka ise loominguga. Ta on tunnustatud moekunstnik. “Ega ma nüüd pidevalt kunstiga tegele. Suur talu võtab oma aja. Taluelu ongi pidev loodusega mehkeldamine. Seltsitegevuseks peab siiski aega jätkuma,” arutleb nii talunik, kunstnik kui ka seltsi juht.

Selts korraldas koolilastele peo

Eelmise sajandi kolmekümnendail aastail elas Koguvas üle 150 inimese. Elanike arv vähenes järsult sõja ajal ja pärast sõda. Viimastel aastakümnetel on küla olnud üpris lastevaene. Päikesekiir ses valdkonnas hakkas paistma mõni aasta tagasi.

Oktoobris 2014 kirjutas Hilja Tüür: “Nimelt on sel aastal Koguvas koolilapsi tervelt kuus. See on lausa ime, kui arvestada, et eelnevad 40 aastat on küla olnud väga lastevaene. Asi oli seda väärt, et esimese koolipäeva puhul korraldas külaselts lastele väikse peo, mida rikastas oma osavõtuga üks koolieelik. Nii et väikesed reservid on olemas.”

Kevadel, enne koolivaheaega tahab selts lastele taas ühe väikese peo korraldada.

Külaseltsi liikmetel on põhjust laste üle rõõmu tunda. “Kui mu oma poeg oli väike, siis ei olnud külas mingi aeg ühtegi teist last. Tal oli nii igav, et mängis kanadele kitarri,” tuletab Hilja poja lapsepõlveaastaid meelde.

Alles see oli, nelja aasta eest, kui 2012. aasta suvel toimus Koguva küla kokkutulek. Siis möödus 480 aastat sellest, kui Liivimaa ordumeister Wolter von Plettenberg andis Koguva talurahva vanemale Hanskele vabaduskirja.

Koguva Toomal kohtusidki Hanske järeltulijad, kes olid Muhusse sõitnud üle ilma. Kokkutulekul osalesid nüüdsed ja endised Koguva elanikud. Nüüd, kus muljed on settinud, ütleb Tüür, et vastukaja oli väga hea. “Mõned inimesed, kes tulid siia kaugemalt, näiteks Ameerika Ühendriikidest, rõõmustasid väga, et nägid taas oma koduküla. Paljud eakad inimesed ütlesid, et see oli nende viimane reis kodumaale,” räägib Hilja.

Külasadama uuendamise võtsid ette külaseltsi liikmed Ragnar Põllu, Endel Noor ja Jüri Schmuul. Sadamas on kalandusmuuseum, kus eksponeeritakse paate, kalapüügivahendeid ja vanu fotosid Koguva kalameestest ja töökatest taluperenaistest. Samas on väike kohvik ja kalagrillimise võimalus. Kokkutulekulistel oli võimalus sadamgi oma silmaga üle vaadata. “Meie seltsil ongi nagu kaks parteid – sadamamehed ja paar kalurit ning maapoolsed. Näiteks talgute ajal tegutsetakse nii mere ääres kui ka külas sees,” selgitab Tüür.

Aprillis tuleb taas “Teeme neh”

Aprillis kogunevad seltsi liikmed ja külaelanikud taas traditsioonilisele talgupäevale külale uut ilmet andma. Kui mujal Eestis tuntakse talgupäeva “Teeme ära” nime all, siis Koguva selts pani oma küla talgutele nimeks “Teeme neh”. “Mingit ärategemist meil ei ole,” kommenteerib Hilja Tüür.

Koguva on ka kunstisõprade hulgas populaarsust kogunud. Kunstitallis korraldatavad näitused on huvilisi alati kohale meelitanud. Mulluse Muhu kunstnike näituse avamisel ütles Hilja, et Muhus võib kõigest muust puudu olla, aga kunstnikke on neil küllaga.

Nüüd, kus Kunstitall on Muhu muuseumi hallata, hakkab muuseum seal näitusi korraldama.

Möödunud aastal toimunud seminaril “Millist Koguvat me soovime” kõneles Hilja Tüür küla kiviaedadest ja nende seisukorrast. Oma ettekandest lühikokkuvõtet tehes toob ta välja tõsiasja, mille peale võhik ei tulegi: “Selles peres, kus oli palju mehi, olid kõrged kiviaiad. Nüüd ei ole taludes kiviaia tegijaid mehi kusagilt võtta. Kui üks mees on talus ja sa räägid talle kiviaiast, siis oled temastki ilma…”

Maie Schmuul, seltsi asutajaliige, ütleb, et aeg-ajalt tuleb ise kiviaedu lappida, kuna oskajaid mehi on külas vähe. Maie ise sattus Koguvasse esimest korda 1977. aastal.

“Pärismuhulane sai minust 1989. aastal. Siit olen ma isegi Tallinna tööle sõitnud. Praam väljus kell 4.20. Abikaasa oli siin, püüdis kala, mina töötasin aga Tallinnas,” räägib Maie.

Koguvas leidis ta endale uue hobi. Ta teeb nukkudele Muhu rahvariideid. Möödunud aastal sai koguni 80 nukku Muhu rõivad selga. Tänavu on tal plaanis 40 nukku riietada.

* Juhan Smuul “Kirjad Sõgedate külast”


Koguva külaselts

  • Asutatud 17. oktoobril 2004
  • Asutajaliikmeid oli 13. Praegu on nimekirjas 25 inimest.
  • Seltsi juhatuse esimees on Jaagu talu perenaine, moekunstnik Hilja Tüür. Juhatuse liikmed on Käspri talu perenaine Maie Schmuul ja kirjandusteadlane Kadri Tüür Laasu talust.
  • Seltsi põhieesmärk on külaelu edendamine, korraldades talgupäevi, ühisseminare, lasteüritusi jne.
Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 299 korda, sh täna 1)