Tanel Aru tahab osaleda Eesti-Läti veekaitse programmis

UUS TEGIJA: Tanel Aru on Kuressaare poiss, kes alustas põllumajandusega mõned aastad tagasi täiesti nullist, abiks põllumajandustoetused  ja onudelt (Orissaare valla talunikud vennad Aljased) saadud tugi põllutehnika kasutamise osas. IRINA MÄGI

UUS TEGIJA: Tanel Aru on Kuressaare poiss, kes alustas põllumajandusega mõned aastad tagasi täiesti nullist, abiks põllumajandustoetused  ja onudelt (Orissaare valla talunikud vennad Aljased) saadud tugi põllutehnika kasutamise osas.
IRINA MÄGI

Leisi vallas tegutsev Kritanto OÜ kandideerib kümne Eesti põllumehe hulka, kes liituvad Eesti ja Läti veekaitselise koostööprojekti GreenAgri pilootprogrammiga.

“Mingit väga keerulist keskkonnaprobleemi mul ei ole, aga tahan hankida kogemusi ja saada targemaks,” ütles Leisi vallas Angla külje all Aru külas lihaveiseid ja teravilja kasvatava Kritanto OÜ juhatuse liige Tanel Aru.

GreenAgri on Eesti põllumajandus-kaubanduskoja ja Läti põllumeeste parlamendi 2019. aastani kestev koostööprojekt, mille eesmärk on vähendada taimetoitainete pinnavette leostumist ja sealt edasi Läänemerre kandumist, säilitades samas põllumeeste konkurentsivõime. Pilootprogrammis osalevad ettevõtted saavad väärtuslikke nõuandeid ettevõtte keskkonnaküsimuste lahendamiseks ja veeseaduse karmistuvate nõuete täitmiseks.

Et Tanel Arul on nõuete­kohased söötmistingimused lihaveistele laudas loodud, huvitab teda mahetootjana eelkõige ekspertide hinnang külvikorra plaanile. Mahetootjana ei saa noor põllumees kasutada taimekaitsevahendeid ja väetisi,  mistõttu on sõnnikulaotamise kvaliteet ja külvikorra plaan korraliku saagi saamiseks ja umbrohutõrjeks väga oluline.

Ülemäära sõnnikut

Tanel Aru laotab sõnnikut põllule Vene sõnnikulaoturiga, ent paraku paistab isegi maa-ameti aerofotolt, et põld on sõnniku ebaühtlasest jaotumisest triibuline.  “Arvan, et ühe koha peale satub liiga palju sõnnikut ja tulemus on ebaefektiivne,” nentis Aru.

Kui Tanel Aru programmiga liitub, antakse tema käsutusse keskkonna- ja taimekasvatus­ekspert, kes koostavad tema ettevõtte kohta keskkonnaauditi, mis käsitleb ettevõtte tegevuse vastavust viimasel ajal karmistunud keskkonna- ja veekaitse nõuetele.  Pilootaladelt võetakse tasuta mulla-, pinnase-, sõnniku- ja veeproovid nii enne kui ka pärast ekspertidepoolse tegevuskava koostamist ning võrreldakse, millisel määral on ettevõtte tegutsemine individuaalse tegevuskava järgi lämmastiku- ja fosforilekkeid vähendanud.

Hiljuti Ratlast Aru külla kolinud Kritantol on mitmel pool Leisi vallas 49 ha külvikorras maad, 30 ha rohumaid ja üle 40 lihaveise. Möödunud aastal sai ettevõte 3 ha suuruselt põllult saagiks 3,5 tonni talinisu, mis on mahetootmises küllaltki hea saak. Kritanto maad, mis kunagi kuulusid Karja näidissovhoosile, sulavad maastikupildis ühte Karja OÜ Angla põldudega. Noore põllumehe sõnul valis ta mahetootmise maa vähesuse tõttu – väikese tootmismahu juures ei tasu väetisekülvik või mürgiprits ennast ära, küll aga on lihaveisekasvatajal sõnnik omast käest võtta.

Tanel Aru ise on Kuressaare poiss, kes alustas põllumajandusega mõned aastad tagasi täiesti nullist, abiks põllumajandustoetused  ja onudelt (Orissaare valla talunikud vennad Aljased) saadud tugi põllutehnika kasutamise osas. “Olen ka ise põllutehnikat soetanud, kuigi jah, kombaini nii väheste hektarite juures ostma ei hakka,” nentis Tanel Aru, kes on veel lisaks ühelt kohalikult ostnud Leisi maantee ääres asuva vana lauda, kus ta lihaveiseid peab.

Eesti põllumajandus-kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Ann Riisenberg rääkis, et põllumajandus-kaubanduskoda on GreenAgri projekti raames tellinud ka orgaaniliste väetiste käitlemisel kasutatavate tehnoloogiate võrdleva uuringu, millest põllumeestel oleks tulevikus praktilist kasu investeerimisotsuste tegemisel. Uuringu viib läbi Eesti taimekasvatuse instituut. Uuringu tulemusi on kavas tutvustada kõigile põllumeestele kevadistel infopäevadel, samuti on plaanis korraldada erinevate sõnnikulaotamistehnoloogiate esitluspäev.

Otsus tuleb kuu lõpus

“Põllumehed on mures oma ettevõtte tuleviku pärast. Veeseaduse karmistuvate nõuete täitmisel seisavad põllumehed silmitsi küsimustega, kuidas säilitada ettevõtte konkurentsivõime ja tootlikkus. Näiteks lihaveisekasvatajad on mures loomade karjatamise piirangute pärast veekogude ääres, taotlejate sõnul on piirang pannud küsimärgi alla kogu sektori jätkusuutlikkuse. Piimatootmise ja taimekasvatusega tegelevad ettevõtted tõid probleemina välja märgatavalt lüheneva sõnnikulaotamise aja. Uute reeglite täitmine nõuab ettevõtetes sõnnikumajanduse ümberkorraldamist ja suuri investeeringuid,” selgitas Riisenberg.

Taotlusi GreenAgri pilootprogrammis osalemiseks esitasid Eesti erinevatest piirkondadest nii piimatootjad kui ka teravilja-, lihaveise- ja seakasvatajad. Ligi pooled taotlejatest toodavad põllumajandussaadusi nitraaditundlikul alal, samuti on esindatud mitmed mahetootjad ja üks seakasvataja.

Pilootprogrammis osalemiseks laekus taotlusi 22 Eesti põllumajandusettevõttelt, millest seni on jäänud lõpliku valiku jaoks sõelale 13 tootjat. Projektis osalevad ettevõtted valitakse välja veebruari lõpuks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 408 korda, sh täna 1)