Iga neljas elab kitsikuses (3)

AITAB VAESUST VEIDIKE LEEVENDADA: Kuressaare toidupanga koordinaator Alur Õunpuu märkis, et 2015. aastal jagati 3770 pakki kokku 10 980 inimesele. Nendest lapsi oli 5203. Kuna toidupank on Kuressaares tegutsenud 2014. aasta septembrist, ei saa praegu statistikat aastate lõikes veel teha, ütles Õunpuu. Fotol pakib toitu Kaja Laus. RAUL VINNI

AITAB VAESUST VEIDIKE LEEVENDADA: Kuressaare toidupanga koordinaator Alur Õunpuu märkis, et 2015. aastal jagati 3770 pakki kokku 10 980 inimesele. Nendest lapsi oli 5203. Kuna toidupank on Kuressaares tegutsenud 2014. aasta septembrist, ei saa praegu statistikat aastate lõikes veel teha, ütles Õunpuu. Fotol pakib toitu Kaja Laus.
RAUL VINNI

Statistikaameti andmetel elas Saare maakonna elanikest 2014. aastal suhtelises vaesuses 24,3%, Eesti keskmine näitaja oli 21,6%, mis teeb kokku umbes 280 700 inimest.

2014. aastal oli Saare maakonnas registreeritud 31 756 elanikku, seega umbes 7716 neist elas suhtelises vaesuses. See tähendas, et nende kuu ekvivalent-netosissetulek* oli väiksem kui 394 eurot. Võrdluseks, 2013. aastal elasid suhtelises vaesuses inimesed, kelle kuu netosissetulek jäi alla 358 euro.

Statistikablogis on välja toodud, et 2014. aastal elas iga teine töötu suhtelises vaesuses ja iga kolmas absoluutses vaesuses. Vaesust tuli siiski kogeda ka palgatöötajatel. Näiteks 8% palgatöötajatest elas suhtelises vaesuses ja 2% absoluutses vaesuses. Absoluutses vaesuses elas inimene, kelle kuu sissetulek oli väiksem kui 203 eurot. Kogu Eesti elanikkonnast elas 2014. aastal absoluutses vaesuses 6,3% ehk umbes 82 000 inimest. Lääne ja Saare maakonna absoluutse vaesuse määra andmed on aga avaldamiseks ebakindlad.

“Kuna absoluutses vaesuses elab vähem inimesi kui suhtelises vaesuses, sattus Lääne ja Saare maakonnas valimisse avalikustamiseks liiga vähe absoluutses vaesuses elavaid inimesi,” märkis statistikaameti analüütik Tiiu-Liisa Rummo.

Ta selgitas, et Eesti sotsiaaluuring on valikuuring ja 2015. aastal osales uuringus üle 5700 leibkonna, kes sattusid valimisse juhusliku valiku teel.

Statistikaameti kodulehel olevates tabelites leidub ka mõneti omapäraseid andmeid vaesuse kohta. Näiteks 2009 oli Saare maakonnas suhtelise vaesuse määr 18,9%, aasta varem aga lausa 27,4% ja 2007. aastal 25%. 2010. aastaks langes aga vaesuse määr maakonnas 17,4% ja 2011. aastaks 14% peale. Sealt tõusis 2012. aastal aga 23,8% peale.

Suurt muutust võib ilmselt selgitada asjaoluga, et varasemate aastate andmete võrdlemisel hilisematega tuleb arvestada andmeallikate muutusega 2012. aastal. Mõneti keerulisem on aga selgitada asjaolu, et suhteline vaesuse määr oli statistika järgi oluliselt madalam majandussurutise aastatel kui ajavahemikus 2006–2008. Suhtelise vaesuse määra andmed ulatuvad tagasi aastasse 2004, mil see oli Saare maakonnas 20,5%.

* Ekvivalent-netosissetulek on defineeritud leibkonna sissetulekuna, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga. Tarbimiskaal omakorda on leibkonnaliikmele sõltuvalt tema vanusest määratud kaal, mis võtab arvesse leibkonna ühist tarbimist. Esimese täiskasvanud leibkonnaliikme tarbimiskaal on 1, iga järgmise täiskasvanu oma 0,5 ja ülalpeetava lapse oma 0,3.

PALGAD1palgad2

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 806 korda, sh täna 1)