Plii tapab saare kotkaid (11)

LINNU-UURIJA: Mati Martinson on sama meelt, et kotkaste huku võisid põhjustada pliihaavlid. IRINA MÄGI

LINNU-UURIJA: Mati Martinson on sama meelt, et kotkaste huku võisid põhjustada pliihaavlid.
IRINA MÄGI

Saaremaalt saadeti Eesti maaülikooli uurida seitse lõpnud merikotkast, kelle hukkumise põhjuseks oli ilmselt pliiga saastunud ulukiliha söömisest saadud mürgistus.

 

Eesti maaülikooli doktorandi Madis Leivitsa andmeil on keskkonnaameti Saaremaa osakonna saadetud surnud kotkastest neli leitud tänavu, üks mullu ja kaks 2014. aastal. Kuus noorlindu ja üks vana lind on kokku kogutud erinevatest kohtadest üle maakonna.

Kotkaste tegeliku surmapõhjuse selgitavad lahkamine ja erinevad analüüsid. Leivitsa sõnul on linnud suure tõenäosusega surnud siiski seetõttu, et on toitunud pliid sisaldava laskemoonaga kütitud ulukitest.

“Tavaliselt on nii, et kui algab intensiivsem jahihooaeg, hakatakse igalt poolt üle Eesti leidma surnud merikotkaid,” tõdes doktorant. “Juhtub, et jahimehed jätavad näiteks trofeelooma lihakeha metsa või siis ei saa vigastatud looma kätte ja see satub teiste loomade-lindude toiduks. Nii jõuab plii juba nende organismi.”

Leivitsa arvates oleks plii akumuleerumine toiduahelas ennetatav, kui jahinduses kasutataks ainult pliid mittesisaldavat moona. “Paraku on nii, et kütitud loomadest jõuab arvestatav osa inimeste oma toidulauale ja nii satub plii ka inimese organismi.”

Ka linnu-uurija Mati Martinsoni sõnul võisid kotkad otsa leida ilmselt pliimürgistuse tõttu. Martinsongi on sattunud hukkunud merikotkastele. “Kõiksugu asju tuleb ette,” tähendas ta. “Selles maaülikooli saadetud portsus minu leitud linde siiski polnud.”

Leivitsa sõnul on merikotkaste arvukus nii kogu Eestis kui ka Saaremaal kasvamas. “Kui vahepeal olid röövlinnud keskkonnamürkide kasutamise tõttu lähedal väljasuremisele, siis viimase paarikümne aasta trend näitab, et arvukus on taastumas,” lausus doktorant. “Kuigi merikotkaste arvukus on stabiilne, kuuluvad need linnud endiselt esimesse kaitsekategooriasse, kuna on meie tingimustes ohustatud.”

MTÜ Kotkaklubi esindaja Renno Nellise andmeil võib Saare maakonnas praegu elada 60–70 paari merikotkaid. “Mõne aasta eest lugesime kokku viiskümmend kuni kuuskümmend paari, aga nende arv on kindlasti kasvanud,” märkis ta. “Kuigi suurem osa Saaremaa kotkapaaridest elutseb rannikul, on ka merest 10–15 kilomeetrit eemal elavaid paare.”

Möödunud aastal toodi Madis Leivitsa hoole alla neli veel elus merikotkast, kellest kaks õnnestus terveks ravida ja loodusesse tagasi lasta. Eile laskis keskkonnaminister Marko Pomerants Tartumaal loodusesse tagasi ühe pliimürgistusest terveks ravitud merikotka. [link FB galeriile]

“Kui keegi leiab merikotka, kes inimese lähenedes minema ei lenda, peaks ta kohe teavitama keskkonnainspektsiooni telefoninumbril 1313 või võtma ühendust ornitoloogidega,” rõhutas Madis Leivits.

“Lind on kiiresti vaja tuua kliinikusse, kus teda päästa üritatakse. Kotka ellujäämine sõltub paljuski sellest, millises seisundis ta meile jõuab ja kui suured organsüsteemide kahjustused tal juba on.”


KOMMENTAAR

Saarte jahimeeste seltsi tegevjuht Ive Kuningas:

Seda, millist laskemoona kasutada, reguleerib seadus. Kuna suur osa merikotkaste surmadest oli tingitud sellest, et kotkad toitusid tinahaavlitega kütitud veelindudest, ei tohi veelindude küttimiseks enam pliihaavleid kasutada. Loodan, et Saaremaa jahimehed on seaduskuulekad. Samas ei ole pliid sisaldavat laskemoona keelatud kasutada sisemaal küttimiseks. Kui need merikotkad on surnud pliimürgistusse, küllap on nad siis toitunud ka ulukitest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 413 korda, sh täna 1)