Muuseumi väikseim vapp jõudis koju tagasi

TAASTATUD: Ilmselt juba lähiajal võib vappi peavarahoidja Priit Kivi kinnitusel näha linnuse ajaloo püsinäitusel. TAMBER ALLIK

TAASTATUD: Ilmselt juba lähiajal võib vappi peavarahoidja Priit Kivi kinnitusel näha linnuse ajaloo püsinäitusel.
TAMBET ALLIK

Selle aasta alguses jõudis Saaremaa muuseumi tagasi järjekordne vapp, mis oli Tallinnas Kanuti ennistuskojas restaureerimisel-konserveerimisel.

Muuseumi peavarahoidja Priit Kivi sõnul on tegu 1651. aastal valminud vapp-epitaafiga, mis kuulus perekond Buxhoevedenile.

Vapp-epitaafi kanti matuserongkäigus sarga ees ning see paigutati kiriku seinale kadunukese haua vahetusse lähedusse.

Aadlike vapp-epitaaf koosnes suguvõsa vapi pildiga vapikilbist, mille all paiknes tekstitahvel kadunukese elulooliste andmetega.

Vapp-epitaafide kasutamise tippaeg oli 17. sajand ning traditsioon hakkas hääbuma pärast seda, kui keelustati kirikusse matmine (1772). Eestis on tänapäevani säilinud ligikaudu 200 vapp-epitaafi ja suurem osa neist asub Tallinna toomkirikus.

Priit Kivi sõnul on aga ka Saaremaa muuseumil neid päris arvestatav kogus. “Meil on neid ligikaudu kümmekond erinevat,” arvas Kivi ja lisas, et tänaseks on nüüd siis kõik ka restaureeritud. Perekond Buxhoevedenile kuulunud vapp-epitaaf on neist Saaremaa muuseumi valduses olevatest kõige pisem ja jäeti restaureerimiseks kõige lõppu.

Kokku kestsid restaureerimistööd umbes aasta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 173 korda, sh täna 1)