Kohus tegi vigased vähiotsused tümaks (10)

Kuressaare kohus tühistas juba teise karistuse, mille keskkonnainspektsioon oli määranud väidetavalt alamõõdulisi vähke püüdnud mehele, ja mõistis tema kasuks välja 1290 eurot kaitsjale määratud tasu katmiseks.

Pihtla vallas elavale Andile algas vaidlus keskkonnainspektsiooniga 3. augustil. Tol õhtul püüdis mees koos elukaaslase Katrega Leisi vallas Võlupe jõest vähke, kuid inspektsiooni hinnangul tegid nad seda enne naise ostetud püügiloa kehtima hakkamist. 126 püütud vähist 50 olid inspektorite hinnangul alamõõdulised ehk lühemad kui 11 cm. Jõevähid, kolm vähimõrda ja kaks vähinatta otsustas inspektsioon konfiskeerida ja hävitada. Karistuseks määrati 600 eurot trahvi.

Andi ja Katre kaebasid inspektsiooni kohtusse, väites, et pole vähipüügiga keskkonnakahju põhjustanud. “Kui oli selgunud, et nad olid tulnud vähipüügile loetud tunnid varem, saanuks vähid jõkke tagasi lasta, kuid inspektorid konfiskeerisid vähid,” selgitas nende kaitsja kohtule. Seega tekitasid inspektorid olukorra, kus vähke ei saanud enam jõkke tagasi lasta.

10. detsembril tegi kohus otsuse, et Andi ja Katre püüdsid vähke tõepoolest liiga vara, küll aga eksisid inspektorid 50 vähki alamõõduliseks hinnates oma mõõtmistes. Kohus määras uueks karistuseks 100-eurose trahvi. Vähimõrrad ja -natad otsustas kohus omanikule tagastada, ent vähkide konfiskeerimise otsus jäeti jõusse. Andi ja Katre kaebasid selle otsuse edasi ringkonnakohtusse.

Aga sellega Andi jaoks asi ei piirdunud. 26. augustil püüdis ta Võlupe jõel jälle püügiloa alusel vähke. Seekord leidsid keskkonnainspektorid, et 88 vähist 22 olid alamõõdulised. Mehele määrati karistuseks 800-eurone trahv ja 1100 eurot mõisteti välja keskkonnale tekitatud kahju eest.

Andi kaebas inspektsiooni otsuse peale, väites, et inspektorid on taas mõõtmisega puusse pannud.

Keskkonnainspektsiooni peadirektori käskkirjaga on sätestatud, et jõevähi pikkust mõõdetakse otsaorgi tipust laka lõpuni ja mõõtetulemus määratakse 0,5 cm täpsusega. Mõõtemetoodika kohaselt peab protokolli olema märgitud nii algmõõt kui ka selle määramine 0,5 cm täpsusega. Seejärel lisatakse mõõtemääramatus (0,5 cm) ning märgitakse protokolli lõpptulemus.

See tähendab, et kui mõõtmise tulemus on 10,2 cm, tuleb mõõtetulemuseks määrata 10,5 cm. Metoodika järgi on mõõtetulemuse laiendmääramatus mõõdulisuse hindamisel 95% tõenäosusega +/– 0,5 cm. Arvestades laiendmääratust on mõõtmise lõpptulemus 11,0 cm. Andi püütud vähkide puhul ei olnud vähkide mõõtmise protokollis eristatavad vähkide tegelikud mõõtetulemused, neile lisatud mõõtemääramatus ja saadud lõpptulemus.

Pealegi otsustas keskkonnainspektsioon (KKI) hoidlas külmutatud vähid 26. oktoobril veel kord üle mõõta, mis oli kohtu hinnangul täiesti lubamatu, kuna väärteoasi ei olnud sel ajal enam KKI menetluses, vaid kohtumenetluses.

Kohtunik tühistas KKI määratud karistuse, käskis 22 konfiskeeritud jõevähki Andile tagastada ja mõistis tema kasuks välja 1290 eurot kaitsjale makstud tasu katteks.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 651 korda, sh täna 1)