Kui miski tundub kahtlane, siis see ongi kahtlane

Mõni aeg tagasi helistati mu tuttavale teatega, et ta on võitnud kingituse ja seda soovitakse talle isiklikult koju üle andma tulla. Kohtumine lepiti kokku järgmiseks päevaks, aga siis selgus, et niinimetatud “kingitus” tuleb saajal ikkagi välja osta. Sel korral jäi tehing siiski tegemata.

Politsei saab sageli teateid analoogsetest juhtumitest. Hea­usklikelt inimestelt püütakse raha välja petta erinevatel viisidel – enamlevinud skeemi kohaselt pakutakse inimestele esemeid, mis algselt on justkui tasuta, kuid hiljem hakatakse kauba eest siiski raha nõudma. Seda summas, mida kaup oma kvaliteedilt kindlasti väärt ei ole.

Ära lase end petta!

Pealetükkivatesse kahtlastesse müüjatesse tasub suhtuda suure ettevaatlikkusega. Veelgi enam, naastes eelpool kirjeldatud näite juurde, siis kindlasti ei tohiks petturitele oma kodust aadressi anda või neid oma koju lubada.

Kaup, mida pakutakse, on sageli erinevad potid, pannid ja muud köögitarbed ning väiksemat sorti kodutehnika. Hinnaks võidakse küsida tuhandetesse eurodesse ulatuvaid summasid, mida põhjendatakse valelugudega kõrgest kvaliteedist. Seejuures kasutatakse agressiivset ja pealetükkivat müügitaktikat ning hea­uskne ostja surutakse osavate müügitrikkidega nurka.

Hoolimata kõigest, tuleb siiski meeles pidada, et mingit kohustust asja osta ei ole. Otsustamise teeb lihtsamaks tõdemus, et ühtegi garantiid mitteametlikult ostetud kaubaga kaasa ei anta. Seega ei kehti käest kätte soetatud kauba puhul ükski tarbijat kaitsev õigus. Kui aga raha on kauba eest vabatahtlikult välja käidud, siis ei ole politseil hiljem ostja abistamiseks paraku suurt midagi teha.

Siinkohal palun kõiki, kes sarnaste olukordadega kokku puutuvad, panna kirja kauplejate sõiduki number või isikuid puudutavad andmed ning edastada need politseile. Sellega võib ära hoida ka teiste inimeste ohvriks langemise.

Aastast aastasse on suurenenud ka inimeste arv, kes langevad telefonikelmuse ohvriks. Ehkki ühiskonnas ollakse üsna hästi kursis, mis on libakõned ja kuidas vastava kõne korral käituda, õnnestub kelmidel ikkagi leida inimesi, kellelt raha välja petta.

Sageli on kannatanud just eakad inimesed ja ohvreid leitakse üle Eesti. Kõnes nõutavad summad on algselt suured, kuid tihti lepitakse ka väiksemate summadega – peaasi, et ohvrilt raha kätte saada. Teadaolevalt on kelmidel õnnestunud eakatelt välja meelitada summasid alates 300 eurost kuni 10 000 euroni.

Ära usu libakõnesid!

Helistatakse lauatelefoni numbril, mis tavaliselt on leitud telefoniraamatust või muust avalikust andmebaasist. Mõnikord esitletakse ennast kõne saanud inimese sugulase või lapsena. Helistamise põhjuseks öeldakse, et on juhtunud õnnetus, mille lähedane on põhjustanud. Nõutakse raha, et vältida kriminaalmenetluse alustamist, kompenseerida väidetavale kannatanule kahju või katta ravikulud. Hääle või kõnemaneeri muutusi põhjendatakse õnnetuses saadud näotraumadega.

Teise stsenaariumi järgi esitletakse end politseiniku, uurija, advokaadi, juristi või meditsiinitöötajana, kes oskuslikult manipuleerides meelitab kõne vastuvõtjalt välja vajaliku informatsiooni, mida hiljem pahatahtlikult ära kasutatakse.

Kõnede läbivaks jooneks on aga see, et ohver “halvatakse” tema lähedasega toimunud õnnetusest teatamisega. Edasi kiirustatakse kõnesaajat enda või lähedase andmeid jagama, et olukorda kiirelt heastada.

Siinkohal on kõige olulisem jääda rahulikuks ja pettusekahtluse tekkides paluda helistaja telefoninumbrit, et talle hiljem tagasi helistada. Tavaliselt loobuvad kelmid siis edasisest suhtlemisest.

Jagage kindlasti seda teavet oma sugulaste, tuttavate ja sõpradega, kindlasti ka lastega, sest kelmid otsivad kergeusklikke ohvreid pidevalt. Kui teil on eakad sugulased, kes elavad eraldi või viibivad suurema osa päevast üksi, selgitage neile kelmuse skeeme. Veenduge, et nad said aru ning teavad, kuidas sellistes olukordades käituda.

Mida teha,  kui kahtlustate pettust?

  • Säilitage rahu.
  • Fikseerige võimalusel telefoninumber/sõiduki registreerimisnumber.
  • Küsige täpsustavaid küsimusi.
  • Paluge endale hiljem tagasi helistada.
  • Katkestage kõne.
  • Võtke mõtlemisaega.
  • Kontrollige infot, helistage lähedastele või tuttavatele.

    Meelis Juhandi, piirkonna­politseinik

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 907 korda, sh täna 1)