TALGULISED: Pühapäeval olid Jämaja küla all tööhoos (vasakult) Martin Prei, Andres Põlluäär, Priit Pendis, Karli Põlluäär, Peep Priske ja Arvin Prei.
TAMBET ALLIK
Leedu laevalt Afalina 30. jaanuaril merre kukkunud paberipuit jõudis nädalapäevad hiljem vähemasti osaliselt Jämaja kandis Sõrve randa.
Sama alus õnnistas sõrulasi ka paar kuud tagasi novembri lõpus, mil täpselt samamoodi osa lastist merre pudenes ja Sõrve triivis.
Seekord ulbib värske aakrik poolsaare loodeosas enam kui kümne kilomeetri pikkusel rannaribal. Teateid randa uhutud palkidest hakkas Sõrves liikuma neljapäeval, suurem puiduvedu läks lahti reedel, aga tõsisemad aakrikutalgud kestsid terve nädalavahetuse ja käivad veel edasi. Palke veeti rannast nii traktorite kui ka sõiduauto järelhaagistega.
“Puid on rannas väga palju ja neid veetakse traktorite ja džiipidega päeval ja isegi öösel,” ütles portaalile Saarlane.ee Jämaja elanik ja Torgu vallavolikogu liige Aivo Põlluäär. “Ma pole oma elu jooksul nii palju puitu randa uhutuna näinud,” lisas ta.
Peamiselt kasutavad sõrulased paberipuidu ära kütteks, aga osavamad leiavad sellele rakendust ka ehitustöödel.
Põlluääre sõnul kehtivad aakriku korjamisel kirjutamata reeglid, millest sõrulased üldiselt ka kinni peavad. Leitud palkidest tõstetakse üks kaldale ja asetatakse rannajoonega risti, mis tähendab, et see puit on juba omaniku leidnud.
Afalina kaotas tugeva tuule tõttu osa oma lastist – 300–500 tihumeetrit puitu 30. jaanuaril. Läheduses olnud laevad said Läti rannikuvalvelt hoiatuse. Kaubalaev Afalina on registreeritud Leedu lipu alla ja selle kodusadam on Klaipeda. Alus sõitis Lätist Ventspilsist Saksamaale Rostocki.
Aastatuhande alguse kingitus
Aegade suuremaid aakrikke jõudis Saaremaa randa 2000. aasta veebruari alguses, mil meri tõi kaldale sadu tihumeetreid kvaliteetset saematejali. Markeeringu järgi Soomes saetud laudu ja prusse leiti Harilaiust Sääreni ulatuval umbes 60 km pikkusel rannaribal.
„Ei ole kuulnud, et kunagi varem oleks tulnud nii suures koguses ja nii kvaliteetset puitu,” rääkis toona Saaremaa Merekultuuri Seltsi liige Leo Filippov.
Kuna puit oli tulnud üle ranniku ühtlaselt, oletati, et last pääses merre küllalt kaugel. Kes täpselt puidu kaotas, jäi tollal selgusetuks.
Kui merest saadud palkidest tuleb teateid üsna tihti, siis 2013. aasta novembris uhtus meri Sõrve rannikule 30 kilomeetri ulatuses hoopis uutmoodi aakrikku – parafiinitükke. Paraku polnud nendega suuremat midagi peale hakata. Parafiini on meri pärast seda korduvalt välja andnud, viimati selle aasta alguses.
Loading ...
Kirjutatud reegel ütleb, võõra maa peal toimetamine ilma omaniku loata on seadusevastane. Aga katsu saa pööblile midagi selgitada. Ikka nii, mis ripakil see ära!
Rand on igaühe maa
ainult jalutamiseks, mitte tarimiseks
ka tarimiseks
Ainult kartulit on seal keelatud maha panna. Mõni edvik on pannud kusagile rannale “Erapingi” ja vaatab eemalt binokliga ega seal keegi ometi istumas käi.
Mida sa randa teed, teed kõigile, kõigi jaoks, sest see on avalik maa.
Selles mõttes teed kõigile, et alati mõtle ennem, kas kõik ikka tahaksid sellist pinki üldse sinna, kui on tehtud mingi eriline privaatpink. Reeglina teised ei tahagi sellel istuda, lihtsalt segab nagu, kellegi ego on taas ulatunud mereni.
kui on reostusega (õli või parafiin) tegemist, siis pole küsimustki kust selle omaniku üle maailma kätte saaks, kohalikud koristavad kuis jõuavad
kui on reostus, siis tegelegu ametkonnad, kui on puit, siis soovivad õigust maaomanikud :)
Kui on “reostus” meres, siis “riik” hoiab levikul “silma peal”.
Kui on “reostus” rannas, siis tegelgu reostuse likvideerimisega omavalitsused.
Kui “reostuseks” on palgid, siis on see “eraomand”.
Äkki need samad palgid on ka reostus? Vöi on see läänemere looduse loomulik osa et merest tulevad palgid.. Äkki parafiini korjati ka kohalike poolt aga vähem.. Äkki vaataks ennem seadusi kui tuleks siia kaagutama et vööra maa peal ei tohi liikuda.
Kes jaksavad viigu omale, meri täna tõi ja homme viib. Mis eraomand siia praegu puutub :)