MURELIK: Vello Runthali kinnitusel on piirkonna rannajoonel elukeskkond üha enam häiritud, kinnisvarahinnad on langenud ja liivarannad kaovad ära.
TAMBET ALLIK
Orissaare vallavanem Vello Runthal leiab, et Väikese väina tammi põhjustatud häired väina veevahetuses on kaasa toonud piirkonna liivarandade kadumise ja kinnisvara väärtuse vähenemise.
Vello Runthal rääkis jaanuaris toimunud Väikese väina töörühma koosolekul, et väina keskkonnaseisundi halvenemine avaldab mõju mitte ainult tammi ümbrusele, vaid setted ja kinnikasvamine ulatuvad tammist juba 10 kilomeetri kaugusele.
“See ei ole Orissaare ja Pöide mure, see on mõlema saare ranniku mure ja Leisi valda puudutab see ka,” osutas Runthal. Piirkonna rannajoonel on elukeskkond üha enam häiritud: kinnisvarahinnad on langenud ja liivarannad kaovad. Pulli panga alla on tekkinud vesihernes, mida pole seal kunagi varem olnud.
Vello Runthal ütles, et Orissaare nn titerannas, mis oli väga ilus ujumiskoht, laiutavad liivaranna asemel nüüd pilliroog ja paks mudakiht ja seal ei käi enam keegi ujumas. Paarkümmend aastat tagasi oli selle ranna väärtus kinnisvarana kindlasti palju suurem kui praegu. “Praegu on see proua Saagimi käes ja ma usun, et keegi ei taha seda talt eriti osta,” möönis vallavanem.
Runthal kinnitas, et kui 20 aastat tagasi olid tema aknast paistvad maatükid väga atraktiivsed, siis nüüd ei taha ta sinna kõrkjate vahele isegi enam jalutama minna. “Ma olen kindel, et nende maatükkide väärtus on langenud,” ütles vallavanem.
Samuti on kalapuuduse tõttu igasuguse atraktiivsuse kaotanud Orissaare sadam. Esimene koht, kus kalavõrke tasub sisse panna, tuleb vallavanema sõnul alles pärast Taalikut, seega on mõttekam osta maatükk kusagil Leisi pool, kus ei ole vaja kalapüüdmiseks merel pikki maid sõita.
Ka möödunud aastal Väikese väina avade teema üles võtnud Heiki Hanso ütles, et tammist põhjustatud muutustest pole mõjutatud mitte ainult Orissaare, vaid ka Leisi vald. Sissetulevate jõgede suudmed on sellest mõjutatud, vesihernes vohab. Mõjud on näha Muhus ja Võilaiu sadamas.
“Mida kauem me ootame, seda kallimaks see läheb,” sõnas Hanso. Ajaloost on teada, et probleemid algasid juba 20 aastat pärast tammi valmimist, kui Koguva kalamehed pöördusid tollase maa- ja põlluministri poole.
Pöide vallavanem Andres Hanso tõi komisjoni koosolekul välja, et väina Pöide valla poolsel küljel hakkab väin roiskuma, hais lämmatab kõiki väina ületajaid ja ümberkaudsete külade elanikke.
“Me oleme oma eluaja sees olnud tunnistajaks, kuidas Väikese väina olukord muutub järjest viletsamaks. Väin kasvab kinni, pillirooväljad on tekkinud nii Muhu- kui ka Saaremaa-poolsele küljele, mida kunagi varem pole olnud,” rääkis Andres Hanso. Lee, mida enne tammi ehitamist ei olnud, on 120 aastaga muutunud väga suureks, sinna on hoovustega liiva juurde tulnud, kalameeste elu on n-ö lõppenud.
Vello Runthali sõnul hakkas Väikese väina seisukord eriti kiiresti halvenema pärast seda, kui tammi 20 aastat tagasi laiendati ja peaaegu igasugune veevahetus katkes. Tollest ajast pärineval videomaterjalil on tammi äär täiesti puhas ja pilliroogu pole mitte kuskil näha.
Loading ...
Mõne inimese mereäärse kinnisvara väärtus tõepoolest väheneb. No ja siis? Paljudel jälle suureneb, kui oma kidura mereäärse karjamaa jagab suvilakruntideks. Kuid südamevalus asjamehed võiksid, kui oskavad, ka mingilgi moel välja arvestada, missugust majanduslikku kasu on toonud Muhu ja Saaremaa ühendamine tammiga. See soigumine tammi avade ümber on mõne kiiks, lihtsalt üks tähelepanu saavutamise viis.
Mis teha, kui puukallistamine enam klikke ei kogunud ja ego otsib väljundit. Kannatame ära, sest elu läheb niikuinii edasi:)
Tuleb KMH tellide, KMH koostajatele selgeks teha soovitud tulem ning saabki kopa tammi lüüa.
Ego siia, ego sinna, aga fakt on see et kinni ta kasvab ja juurdepääs merele on paljudes kohtades juba vöimatu.
Kas see 2,3 ava midagi veel päästab, jätaks keskonnaspetside otsustada, kahju sellest kindlasti ei teki, pigem kasu.
Kuulge inimesed, tulge ometi ükskord mõistusele, need avad väinatammis ei muuda midagi, aga raha saab nende tegemisse matta oi kui palju. Me ei saa looduse toimetamistele kätt ette panna, on ju ammuteada fakt, et Saaremaa maapind tõuseb üldise meretasemaga võrreldes. Lisaks maapinnatõusule ja Väikse-Väina kinnikasvamise protsess ja 100 aastat tagasi alanud ning seda ei peata enam miski. Palun lõpetage jahumine nende avade tegemise vajalikkusest väina tammi,sellest ei ole mingisugust tolku. Ainsad kes sellisest hullu jutu puhumisest võidaksid, on igasugu projekteerijad ja raha kõrvale nihverdajad.
Kui ei suudeta ehitada Kuiv.- Virtsu silda, siis teeks hoopis Muhu ja Saaremaa vahele silla. Saab mere lahti ja ilus ka, saab ka kõik kommunikatsioonid uuendada.
Fakt on see et vee läbivool tammist on vajalik.Enne tammi laiendamist 25 aastat tagasi oli kõik kontrolli alla.Ei olnud pilliroogu ega muda,kalastik oli rikkalik.Paadiga oli võimalik sõitma kalastama läbi Tillu nire Orissaarest teisele poole tammi,nüüd see ebareaalne.Vana tammi alt toimus ilmselt vähene läbivool, mis hoidis olukorda kontrolli all.Raske muidugi prognoosida mis toimub kui läbivool hakkab toimuma läbi suurte avade aga olukord kindlast enam hullemaks minna ei saa.Härra vallavanema rõhuastus kinnisvarale on teisejärguline ja võib pigem protesti tekitada.Peamine ikka merekeskonna parandamine ,et olukord muutuks selliseks mis oli enne tammi laiendamist
Üks vallavanem räägib, et kinnikasvav väin vähendab kinnisvara hindu. Teine vallavanem räägib, et sild vähendab kinnisvara hindu. Paraku mõlemad otsivad õigustust oma saamatusele. Hakake üks kord juba tööle, et kohalikku elu edasi viia. Peale hädaldamise, põhjuste otsimise ja kohalike omavalitsuste reformile kaigaste kodaratesse loopimise ei tee te midagi.
Ajaleht “Päewaleht” kirjutas oma 5. veebruari 1908 numbris järgmist-
Wäikse wäina ääres elawa Uuemõisa ja Maasiwalla rahwa poolt kuulukse sagedasti kaebtust, et Wäikse wäina silla ehitamisest saadik olla kalasaamine wäinas mitte ainult wähemaks jäänud, waid pea sootumaks ära lõppenud. Endised kuulsad wäina äärsed kalarannad – Kõpu, Orisaare, Maasi all, Lubjaahu, Pullipanga ja mitmed teised olla endise kuulsuse ära kaotanud. Endised püüumehed, kellel ümber aasta mitmet seltsi kalu, wärskelt, soolatult ja kuiwatatult omal perega süüa ja ka teistele müüa oli, on nüüd püüdmise järele jätnud ja ostawad ise Muhumaalt tünnikaupa soolasilku.
Sellepärast on sealsetel kalameestel see igatsus tõusnud, et wäina sillale saaks mõned läbijooksukohad sisse tehtud, sest siis hakkaks kala jälle wäinast läbi liikuma.
http://orissaareajalugu.blogspot.com.ee/2010/11/mure-vainatammiga-aastal-1908.html
NB! Täna, täpselt 106 aastat tagasi kirjutas ajaleht täpselt samal teemal ja sama rõhuasetusega. Mõõdnud on mitu inimpõlve, muutunud pole midagi ja argumentatsioongi on jäänud praktiliselt samaks :)
Ka mina kardan, et varsti hakkavad kinnisvara hinnad Saaremaal langema ja seda tänu rahva väljarändele, mis aina tuure juurde saab.
Kus kohast tuleb see jutt, et väljaränne hoogustub?
Selle asja taga on kajastused kohalikes lehtedes ja pole vahet, kummas lehes. 2016 aasta pealkirjade näited “Saareelanike arv kahaneb jätkuvalt”, “Maakonna elanike arv jätkuvalt kahanev”, “Esimese kuuga 25 elanikku vähem”, “Tallinn sai Kuressaarest 78 uut elanikku”…
Hetkel Saaremaa elanikkond kahaneb. Kasvavad ainult Harjumaa tänu Tallinnale ja Tartumaa tänu Tartule. Kõigi ülejäänud maakondade elanikkond väheneb. Kõige vähem väheneb Saare Maakonna elanike arv!!!
Aga milline on trend võrreldest teiste maakondadega? Tallinna kasv on hoogustunud, Tartumaa elanike kasv on stabiliseerunud, Kõigi teiste mandri maakondade elanikkonna kasv on hoogustunud ja Hiiumaa ning Saaremaa elanikkonna vähenemine on pidurdunud! Kui midagi Saaremaal kapitaalselt p.sse ei keerata, siis muutuste muutus võib varsti isegi positiivseks minna.
Millegipärast kajastatakse ajakirjanduses ainult elanikkonna numbrilist muutust ja kunagi pole kajastatud trendi.
Probleem ei ole väljaränne, probleemiks on vähene sisseränne ja selle põhjuseks ongi just Saaremaa kinnisvara kõrge hind.
MM kajastas totaka pealkirjaga kirjutises “Otsiti ideaalset tulevikku” Vormsi vallavanem Tanel Viksi sõnu: “Väljaränne kui selline ei ole probleem, pigem on küsimus selles, kes on need noored, kes tulevikus meie elu arendavad ja kust nad tulevad või mida nad tegema hakkavad,” aga jättis lahtikirjutamata, mis nende sõnade taga on.
Lahtiseletamiseks tuleks terve Viksi jutt kirja panna aga lühidalt ongi probleem selles, et kui näiteks mingi noor pere tahaks tulla Vormsile elama, siis peaks tal olema vaba raha vahemikus 150000…350000€, et osata/ehitada omale Vormsil elamine (ja luua endale töökoht), sest kinnisvara on nii kallis vaatamata elanike vähesusele.
Saaremaal sisuliselt sarnased probleemid aga trend on positiivsem, kui prognoos. Suur on võimalus asi nüüd “reformidega” tuksi keerata nii Saaremaa demograafilise olukorra, kui Väikese Väina elukeskkonnaga.
Aga põhiteemast ka…
Õnneks ei piisa selle teise asja jaoks lihtsalt hunnikust allkirjadest ja autokoormatäiest rahast — tehakse ikka korralik KMH ja uuringud. Kõik praegused uuringud näitavad, et nendel kahel mõnnekümnemeetrisel aval pole mitte mingit poitiivset mõju, olenemata populistide allkirjade hulgast.
Aasta tagasi, toimus 19. ja 20. veebruaril ühe teise Hanso orgunnitud Kuressaares Saaremaa, Gotlandi ja Ahvenamaa ühisseminar, kus arutati Läänemere keskkonna olukorda ja kinnikasvanud merelahtede küsimust ning pakuti välja lahendusi. Mis lahendus siis välja pakuti? Probleemid on kõikjal ühesugused, lokaalset lahendust ei ole ja tuleb lõpuks hakata täitma 2007. a koostatud Läänemere tegevuskava (Baltic Sea Action Plan), mille tegevuskavast ollakse lootusetult maha jäädud — http://elfond.ee/images/wwfbalticseaactionplan2013.pdf
Simulatsioonide kohaselt isegi tammi kaotamine terve kilomeetri osas ei muuda Väikese väina seisundis midagi paremuse poole ja on sama moodi kallis asendustegevus, nagu need 2 paarikümnemeerist ava. Võib ju arvata, et näiteks riigi raha kokkuhoiuks võiks näiteks bussiga sõitmise asemel jala käia aga tegelikult väheneb sellega vedaja piletitulu ja riik peab hoopis rohkem peale maksma hakkama.
Vi
kgade parandus — … Kõigi teiste mandri maakondade elanikkonnakasvvähenemine on hoogustunud ja Hiiumaa ning Saaremaa elanikkonna vähenemine on pidurdunud! …Mitusada grammi kärakat sul Volli juba hingeall on??
Sa pead ikka täis idi olema, kui Volli kirjutatud väga selgest ja lihtsast seletusest aru ei saa.
Ilmselt on Volli kogu seda jama purjuspeaga unes näinud ja nüüd selle siin pohmakaga kirja pannud.
Milleks sinult selline vihakõne?? Sul vist närvid ikka täiega pees. Kas asi siis tõesti juba nii hull on, et ravi ka enam ei aita?
Saa kaineks, ära tee rohkem häbi endale.
Kuulsid Volli, ära enam kommi ja ennast häbista!
Ei ole suuremat jama ammu juba lugenud, aga samas ka aru saadav ka kuna tegemist on siiski poliitikuga.
Lugupeetavad!
Mõelge positiivselt! Olin ise töörühma koosolekul ja see aspekt, millest praegune artikkel räägib, oli kõigest pisikene fragmendikene kahe ja poole tunnisest istumisest.
Väina seisundi halvenemine on fakt! See, mida halveneva elukoskonnaga väin enesega kaasa toob väga mitmetahuline ja kompleksne teema, milles üks kübe on tõepoolest ka roiskunud rannajoon 4 valla territooriumil. See on kindlasti mõjutanud saarlaste elukvaliteeti ja vähendanud võimalusi saarlasteks jääda.
Kinnisvara on nii üle hinnatud juba et kole – mingi sara eest , mis vaevu püsti püsib ja merest tihtipeale ikka mitu head km kaugel asub , küsitakse sellist ulmehinda , mille eest tallinna “mäel” korraliku korteri saab soetada