Riik loobus Järisele loomade matmispaiga rajamisest

Veterinaar- ja toiduameti poolt eile muudetud Aafrika seakatkuga nakatunud loomade matmispaikade nimekirjast on välja jäänud Järise matmispaik.

“See uudis meeldib mulle väga,” ütles Järise külavanem Aaser Ligi, kes reostusohule viidates avaldas sügisel koos külaelanikega vastuseisu matmispaiga rajamisele nende külla. “See matmispaik ei sobi sellise ilusa Punabe jõe kallastele,” lisas ta.

Veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maarja Kristian ütles, et matmispaikade eelvalikusse kuulunud Järise jäi eile kinnitatud nimekirjast välja põhjusel, et aasta lõpus Eesti geoloogiakeskuse poolt läbi viidud tõsisema seire tulemustes ei peetud Järise matmispaika sobilikuks. Seega jääb Saaremaal ainsaks matmispaigaks samuti eelvalikusse kuulunud Kihelkonna vallas asuv Varkja.

“Ka üks matmispaik Saaremaal on päris suur asi,” sõnas Kristian, kinnitades, et Järise nimekirjast väljaarvamine ei ole kuidagi seotud kohalike elanike vastuseisuga.

Eesti geoloogiakeskuse geokeemia ja keskkonnageoloogia osakonna juhataja Mark Karimov ütles, et Järise matmispaik jäi nimekirjast välja, lähtudes ohutusprintsiibist. Suure tõenäosusega see koht matmispaigaks ei sobi, vastupidise tõestamine eeldaks aga kulukat uuringut.

Karimovi sõnul on Järise matmiskoha miinuseks liivane pinnas ja kuivenduskraavile liiga lähedal asumine. “Välismaal näiteks liiva matmist eriti ei praktiseerita – ühest küljest on liiva matmine hea, sest lagunemine on kiirem, aga teisalt on reostusrisk suurem,” selgitas Karimov.

Ka uuringus perspektiivseks tunnistatud matmispaigad, mille hulka Saaremaal arvati Varkja matmispaik, vajaksid Karimovi sõnul veel uurimist. Nendes matmispaikades tuleks täpsustada pinnase filtratsiooniomadusi, mis selgitaks reostuse levimiskiiruse pinnases. Sellist uuringut matmispaikade puhul Eestis varem tehtud ei ole, kuid loodetavasti leiab riik selleks raha.

Saaremaal valiti matmispaigad Aafrika seakatku võimaliku puhkemise puhuks välja septembris. Riigimaadele jääva Vardja ja Järise-Ämara piirkonda jäävad matmispaigad valiti välja keskkonnaameti, RMK ja põllumajandusuuringute keskuse kohalike spetsialistide ning hüdrogeoloog Toomas Kupitsa koostöös. Alade eelvaliku tegemisel oli suureks abiks põhjavee reostuskaitstuse kaart, kuid oluline oli ka matmispaikade juurdepääsetavus ja autode manööverdamisruum.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 215 korda, sh täna 1)