KRISTINAGA ELUST ENESEST: Paks laps, ilus laps – aga kas ka terve laps? (3)

Ühel päeval rahumeelselt mööda poodi triivides ja pidades vaikset võitlust selle häälega, mis kamandab kühveldama kokku kõike ebatervislikku, mis ennast homseks mu puusa peale mugavalt sisse seab, satun peale pealtnäha süütule olukorrale. Ema soovitab lapsel limonaadi asemel hoopis mahla või vett võtta, mille peale kostab närvilise alatooniga vastus: “Ema, sa tead ju, et mulle ei maitse vesi! See on rõve!”

Ise laps olnud ja nüüd ühte väikest inimest kasvatades saan ju aru, et laste väljaütlemised on sageli pigem emotsionaalsed kui tõel põhinevad, sellegipoolest pani see mind mõtlema, millised toitumisharjumused tegelikult lastele maast-madalast kaasa antakse. Ise hiljuti treeneriks saanud ning oma suvevormi taga ajades olen hakanud harilikust rohkem lugema tervisliku toidu kohta ning korduvalt imestanud, et ma üldse elus olen.

See, et maailmas on meeletu ülekaalulisuse epideemia ja diabeet vohab pidurdamatult, ei ole enam mingi uudis. Tundub siiski, et sellele ei pöörata nii palju tähelepanu, kuna see on üks nendest probleemidest, mille peale ei mõelda enne, kui tõepoolest on südameinfarkt soolas või peab kogu aeg insuliinist sõltuma. Arvatakse, et asi on ju lihtne: krõpsu ei söö ja kommi ka mitte, siis ei saa ka ülekaal tulla. Tegelikult on asi hoopis keerulisem.

Meie põhiprobleem ei ole mitte ainult rasvase ja magusa toidu söömine, vaid jahu, eriti nisutoodete meeletu ületarbimine. See ei ole üldse ebaharilik, et absoluutselt iga toidukorra kõrvale käib mingisugune kogus nisujahu ning sageli koosneb ka vahepala saiast ja suhkrust. Nisujahu kahjulikust toimest ei räägita nii palju, sest ilmselgelt on kergem ajada kõik rasva kaela, kuna ülekaalulisust ja terviseprobleeme on meile just alati selles pakendis serveeritud. See, et ka vanemad ei ole teadlikud, mis tegelikult nende laste tervisele kurja teeb, on probleem. Ikka pakutakse pikemalt mõtlemata toidu kõrvale võileibu, põhitoidukorraks makarone ja viinereid, sest “ta ei söö ju muidu üldse mitte midagi!”.

Veel üks asi, mida enamik tänapäeva vanemaid ei taha kuulda, on see, et last ei tohiks piimatoodetega üle nuumata. Ikka öeldakse, et piim on kasulik, seda on talupojad kogu aeg joonud. Tänapäeva piim ei ole sama, mis ta oli vanasti. Näiteks Adik Levin, tunnustatud lastearst, on sellel teemal pikemalt arutlenud ning ma kindlasti soovitan kõigil veidi uurida, mida mingid toiduained tegelikult organismis teevad. Väidetavalt on lasteaedade ja koolide menüü jäänud üpris kesiseks raha puudumise tõttu, kuid oleneb ju siiski sellest, kuidas seda ressurssi kasutatakse. Vanemad peaksid rohkem tähelepanu pöörama, milliseid toitumisharjumusi nad oma lastele kaasa annavad. Pigem ennetada terviseprobleeme, kui hiljem, pea käte vahel, nende üle ahastada.

Kristina Kretova

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 736 korda, sh täna 1)