Andres Tinno: Kas jääbki jälle venima… (10)

Saaremaa omavalitsused on juba üle aasta pidanud ühinemisläbirääkimisi (loe: otsinud ühisosa) Kuressaare linna algatusel eesmärgiga moodustada Saare maakonna piires üks omavalitsus.

Eelmise aasta lõpuks sai Kuressaare algatatud ja Maavalitsuse vedamisel peetud arutelude tulemusel valmis maakonna ühinemislepingu projekt, millele pidid omavalitsused esitama oma täiendavad ettepanekud 2015. aasta lõpuks. Mitmed omavalitsused tegidki oma ettepanekud ühinemislepingusse, kuid kahjuks ei ole tänase päevani protsessi algatanud Kuressaare linnalt midagi tulnud. Pigem võib ajakirjandusest lugeda, et Kuressaare linn ei ole oma ühinemissoovis Saaremaa teiste omavalitsustega enam sugugi kindel.

Kuud jooksevad ja kõigile on teada fakt, et suvel on omavalitsustes puhkuste periood ning olulisi otsuseid valdade üleselt võimatu teha. Algne ajagraafik nägi ette, et Kuressaare linn kui teema tõstataja, teeb juba möödunud aasta novembrikuus kõigile valdadele korrektse ühinemisettepaneku. Ikka selleks, et vallad saaksid seejärel anda konkreetse vastuse, kas soovitakse ühineda või mitte, et läbirääkimiste laua taga tegeletaks tulevikule mõtlemise, mitte mineviku taganutmisega. Tänane venitamine arvestades riigi poolt veetava haldusreformi tähtaegadega, on muutmas kogu protsessi juhitamatuks ja suhteliselt masendavaks.

Oma ettepanekud ühinemislepingusse tegi ka Lääne-Saare vald, kuid kahjuks ei leidnud meie jaoks olulised ja põhjendustega ettepanekud tänu väikeste valdade juhtide vastupanule toetust, need hääletati maha. Eelkõige puudutab see osavaldade ja valimisringkondade arvu.

Me ei pea õigeks luua iga tänase valla piires osavalda. Tänased osavallad on eri suurusega ja eri võimekusega. Arvestades,  et uue valla kesksesse juhtimisse läheb suurem osa eelarvest (haridus, sotsiaal, planeerimine, investeeringud), siis tekitada arusaamatu vahemoodustis osavallana, ei ole mõistlik. Soov, et piirkonna ametnik alluks ühelt pool osavalla vanemale ja teiselt poolt valdkondlikule juhtimisele, on segadust ja müra tekitav lähenemine. Meie selge arvamus on, et selleks, et ühinemisega kaasneks valla juhtimises kvaliteedi tõus, peame me piirkondlikust lähenemisest liikuma valdkondliku lähenemise poole.

Täna vajab iga väiksemgi valdkond spetsialiseerumist ning väikese osavalla vanemalt on ilmselgelt ülekohtune oodata super teadmistega ametnikku, kes valdab nii kommunaalmajandust, planeerimist, keskkonna temaatikat, sotsiaalsüsteemi, juriidilisi nüansse jne jne. Superinimeste aeg on möödas ning soov taasluua nn külanõukogusid, millel ei ole praktiliselt mingeid õigusi ega vahendeid, on arusaamatu. Loomulikult võib siin olla tegemist teatud sooviga säilitada endale oluline staatus. Kuid kas me ikka peaksime seda teed minema, et maksta kinni piirkonnas tulevasi ametnikke, kellele jääb kohustus pidada kõnesid ja kehitada õlgu, kui lahendamist vajab mõni sügavam valdkondlikke teadmisi vajav probleem. Osavaldade loomine tänaste omavalitsuste piirides on selgitatav vaid sooviga riikliku ühinemiskohustuse tingimustes säilitada tänane olukord.

Osavallad on õigustatud vaid juhul, kui sellega kaasneb ka spetsialistide aparaat, kes suudavad iseseisvalt võtta vastu otsuseid ning neid ka ellu viia. Seetõttu on meie nägemus osavaldadest rääkides kompromissina maksimaalselt 2 kuni 3 osavalda – Ida-Saare ja Lääne-Saare, äärmisel juhul ka Kuressaare osavald.  Meie nägemus on siiski 1 Saaremaa = 1 omavalitsus osavaldadeta.

Leiame, et selleks, et Saaremaal tekiks üks ühtne vald, on õige minna ühe valmimisringkonnaga valimiste teed. Valimistel kandideerivad nimekirjad peavad suutma moodustada meeskonnad, kes katavad kõiki piirkondi ja samas suudavad mõelda edaspidi Saaremaa kui terviku peale. See tagab ka piirkonnale esindatuse, sest valimistel saavutab edu nimekiri, mis on laiapõhjaline ning lähtub kõigi piirkondade esindatusest.

Lisaks ei poolda me sätestada ühinemislepingus punkti, et oluliste otsuste vastuvõtmiseks on vaja ¾ volikogu häälte enamust. See seob tulevase volikogu ja vallavalitsuse käsist-jalust ning külmutab vajalikud reformid ja ümberkorraldused vähemalt 4 aastaks, kui mitte kauemaks.

Lääne-Saare vald peab tõsiselt kaaluma, kas on mõtet liituda moodustisega, mille juhtimisstruktuur on väga segane, külmutab kõikvõimalikud arengud ja mis ei anna pikemas perspektiivis oodatud efekti. Oleme arvamusel, et kui me ei suuda jõuda ühisele arusaamale korraga, siis tuleb seda teha mitmes etapis. Seetõttu teeb Lääne-Saare vallavalitsus volikogule ettepaneku asuda konsultatsioone pidama lähimate naabritega nagu näiteks Pihtla, Salme, Torgu ja miks mitte ka Kuressaare linnaga, et moodustada vaheetapina suurem Lääne-Saare vald. Antud piirkond on oma loogikalt üks toimepiirkond (elu- ja töökohtade poolest) ning siin on lootust saada kiirem ja parem tulemus tulevikku vaatava suurema omavalitsuse loomiseks.

Andres Tinno
Lääne-Saare vallavanem

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 758 korda, sh täna 1)