Saarepiiga pures juriidilist pähklit (3)

VASTUVÕTUL TARTUS: Viktoria Latkin koos riigikohtu esimehe Priit Pikamäe ja juhendaja Ester Vaiksaarega. TIMO ARBEITER

VASTUVÕTUL TARTUS: Viktoria Latkin koos riigikohtu esimehe Priit Pikamäe ja juhendaja Ester Vaiksaarega.
TIMO ARBEITER

Viktoria Latkin Valjala põhikooli 9. klassist pälvis omavanuste arvestuses II koha riigikohtu konkursil, kus tuli lahendada Kaspari kohtukaasust, mille tekkeks andis tõuke tõsieluseriaal. 

Tulevikus kohtunikuametile mõtlev Viktoria selgitas Saarte Häälele, et valis loo Kasparist, sest selle lahendamine tundus tema jaoks kõige huvitavam.

Ülesande järgi tegi Kaspari perest eraldi elav isa pärast poisi enesetapukatset prokuratuurile avalduse nii oma lahutatud naise, viimase elukaaslase Viktori, Kaspari klassijuhataja kui ka telesaate “Naistevahetus” produtsendi kohta.

Nimelt langes Kaspar pärast seda, kui telesaates esinenud ema oli teda eetris homoks nimetanud, koolikiusamise alla.

Koolikaaslaste mõnitamist ja peksu taluma pidanud Kaspar üritas end tappa. Prokuratuur esitas Kaspari juhtumi põhjal süüdistuse kolmele inimesele: Kaspari emale, Kaspari isale ja saatesarja “Naistevahetus” produtsendile.

Viktoria Latkin leidis, et liiga tihti satuvad lapsed hätta täiskasvanu hoolimatuse tõttu.

“Minu lahenduse järgi jäid süüdi kaks inimest – Kaspari ema ja produtsent. Kaspari ema just seetõttu, et nimelt tema tegutsemisviis põhjustas poja edaspidise kiusamise koolis ja enesetapukatse.

Produtsent jäi süüdi, kuna saate eetrisse laskmine või mittelaskmine oli tema otsustada. Lisan, et produtsent ei järginud head ajakirjandustava. Kaspari isa ei olnud minu arvates süüdi, sest ta ei teinud midagi last kahjustavat.”

Viktoria on oma sõnul igasuguseid suhteid alati jälginud õigluse vaatepunktist. “See on üsna tavapärane, et noored inimesed juurdlevad selle üle, mis on õiglane ja mis mitte,” kinnitas ta.

Tõsisemat huvi juriidika ja kohtu vastu hakkas Viktoria ilmutama umbes aasta tagasi, kui ta isaga oma tulevikuplaanidest rääkis.

“Pärast seda tekkis kinnisidee juriidikat kunagi Tartu ülikooli õppima minna. Otsuse konkursist osa võtta tegin kohe, kui õpetaja Vaiksaar sellest rääkis. See oli meie mõlema jaoks esimene selline konkurss ja teine koht oli tõeline üllatus,” lisas ta.

Neljapäeval autasustas riigikohtu esimees Priit Pikamäe Tartus 9.–12. klasside õpilasi, kes olid osalenud riigikohtu 96. aastapäevale pühendatud kaasuskonkursil. Aukirja sai ka Viktoria Latkini juhendaja, kooli ajalooõpetaja Ester Vaiksaar.

“Žürii tõi välja, et Viktoria Latkini töös oli probleeme ja muresid vaadatud palju laiemalt, kui neid oli kirjeldatud kaasuses.

Samuti meeldis žüriile, et töö oli ladusalt kirjutatud, ei olnud kantseliitlik – korrektselt vormistatud ja esitatud,” ütles riigikohtu kommunikatsioonispetsialist Liis Linn.

Lisaks meeldis žüriile, et Viktoria oli töös põhjendanud osaliste seisukohti ükshaaval ning toonud sisse huvitavaid ja teistsuguseid elulisi väiteid.


RIIGIKOHTU KAASUSKONKURSS
  • 11. korda toimunud konkursile oli noortel võimalik töid esitada kahes kategoorias.
  • Traditsioonilises vormis tuli juhtum lahendada justkui kohtus: esitades esmalt mõlema poole argumendid ja tuues välja ka kohtuniku seisukohad ja otsuse.
  • Teist aastat oli noortel õigusemõistjatel võimalus lahendada kohtujuhtum ka loovkategoorias.
  • Kaasuskonkursile laekus 58 tööd, neist kaks venekeelsed.
  • Kõigis vanuseklassides lahendati enim telesarja-teemalist kaasust “Elu pärast tõsieluseriaali”, alaealise teovõimet puudutavat kaasust “Kes kasvatab keda?” ja pagulasteemalist juhtumit “Mesopotaamiast Maarjamaale”.
  • Loovtöid laekus riigikohtule 17, nende seas oli luuletusi, näidendeid, jutustusi, reportaaže, aga ka üks joonistus, video ja raadiosaade.
Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 654 korda, sh täna 1)