KURESSAARE AMETIKOOL: Ametikoolis iirlasest õpetaja jagab oma oskusi inglise keeles (2)

Kuressaare Ametikoolis töötab põhikohaga kaks välismaalasest õpetajat. Mõlemad on oma töös ühendanud võõrkeele ja erialaoskuste õpetamise.

“Ma tean täpselt seda tunnet, kui sa teistest aru ei saa või kui raske on võõrkeelt õppida ja seda kasutada,” räägib Saaremaal elav ja Kuressaare Ametikooli inglise keele õpetaja, Iirimaalt pärit Ian Erik Pettersson (39). “Seetõttu ma mõistan õpilasi sajaprotsendiliselt, kui nad tunnevad end inglise keelt rääkides ebamugavalt ja mõnikord isegi pelglikult. See teadmine on aidanud mul paremini õpetada.”

Küsimusele selle kohta, miks mitte-keeleoskajana ametikoolis raske on, vastab ta: “Mõnikord tunnen, et mõnes e-mailis võis olla mulle oluline või kasulik info, aga ma ei saanud sellest täpselt aru ja jäin mõnest asjast ilma.”

Ian märgib, et saab Eesti keelest aru, kuid rääkimisega on rohkem raskusi. “Mõnikord ma istun nõupidamisel ning proovin keskenduda ja kuulata, aga see on päris raske.” Kolleegid aitavad siiski kõige tähtsamat mõista, eestlannast abikaasa muidugi vajadusel ka.

Lisaks olulisele on ka vähemolulised asjad, millest tahaks aru saada. “Mõnikord viskab keegi õpetajate toas mõne nalja, kõik naeravad, ainult mina ei saa aru. Samas tahaks sellest osa saada.”

Ian kolis perega Iirimaalt Saaremaale viis aastat tagasi. Esialgu oli plaan tulla üheks aastaks. Esimese siinoldud nädala jooksul pakkusid talle keeleõpetajana tööd nii Kuressaare Gümnaasium kui ka ametikool.

Ametikoolis alustas ta 2011. a jaanuaris nahatöö eriala õpilastega. “Õpetajana töötamine on uues riigis perfektne amet, sa õpid alati midagi uut ja kohtud uute inimestega,” arvab ta. “Palju erinevaid inimesi, iga päev on erinev. Mulle meeldib ametikoolis töötada, siin on väga abivalmid kolleegid. Õpilastega töötamist naudin ma ka, kuigi vahel on muidugi ka raske. See käib õpetaja ameti juurde teebki selle töö huvitavaks. Mul pole olnud õpilastega ühtegi suurt probleemi.”

Sajandivahetuse paiku, kui Ian Iirimaal kolledži lõpetas, oli riigis parajasti ehitus- ja internetiseerumisbuum. Arvutijoonestamist ja infotehnoloogiat õppinud noormehel avanes tarkvara ja IT-lahendusi müüvas firmas lai tööpõld. Tärkavad arhitektuuribürood vajasid lisaks tarkvarale internetiühendust, võrke, ruutereid ja tulemüüre.

Oma tänases töös ametikooli õpetajana on Ianil ühendatud nii info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kui ka inglise keele alaste teadmiste õpetamine. Ta on ametikooli peamine arvutierialade õpilaste inglise keele õpetaja, lisaks õpetab ta operatsioonisüsteeme ning andmeturvet. Kõike seda üksnes inglise keeles.

Inglisekeelne maailm

“IT-maailm on inglisekeelne. Ka siis, kui sa veebist otsid mõnele arvutiprobleemile lahendust, siis valdav osa materjalist on inglise keeles.” Ian on kogenud, et ka eestlasest õpetajad ning õppijad eelistavad arvutikeelena just inglise keelt. “Kui meil sügisel tulid ühte arvutiklassi uued arvutid, siis lisaks minule soovisid ka eestlasest õpetajad, et operatsioonisüsteem oleks inglisekeelne.”

Iani kõige uuemaks õppeaineks ametikoolis on muusikatehnoloogia valikaine tarkvara arenduse õppijatele, kus õpitakse helide loomist ja töötlemist. “IT-s on palju reegleid ja tingimusi, mida tuleb programmeerides järgida. Kõik on paigas ja range. Muusikatehnoloogias on õppijatel seevastu võimalus olla loomingulised ja vabad ning seetõttu erineb see teistest õppeainetest. Neil on võimalusi olla rohkem mängulised.”

Ian on kogenud, et kui veebidisaini ja programmeerimise puhul saavad IT-spetsialistid kõigega ise hakkama, siis heli ja audio on teemad, millega jäädakse hätta. “Üks väike asi, mida ei tehta ise. Miks mitte? See pole nii keeruline.”

“Audios avaneb õppijate jaoks täiesti uus maailm ja ma olen juba kogenud, et osadel õppijatel on oma huvi selle vastu olemas, nad on varem näiteks oma lugusid miksinud,” märgib Ian, kes ise mängib basskitarri ja kitarri ning on palju erinevate bändidega stuudiotes salvestanud.

Jutukad iirlased

Eestlased ja iirlased on erinevad. Iirlane on jutukas ja võib terve päeva lobiseda. “Ja meile meeldib viriseda. Kui ma saaks teise iirlasega kokku, võime vabalt terve päeva viriseda halva ilma üle. Ma ükskord eestlasega hakkasin ilmast rääkima ja rohkem ma seda viga ei tee,” räägib ta. “Seal on ainult ”nojah” ja jutt ongi otsas.”

Eestlastega võtab tundma õppimine ja lähedaseks saamine rohkem aega. “Aga kui sa selle aja võtad, siis nad on väga soojad ja sõbralikud,” märgib Ian. Elu Saaremaal on looduslähedane, rahulik ja vaikne ning Ian, kelle peres kasvab kolm last,  peab seda suurepäraseks kohaks laste kasvatamiseks.

“Algsest plaanist tulla siia üheks aastaks on saanud viis aastat. Asjad on loksunud paika ja meil pole plaani lahkuda.” Siin olemist on toetanud ka töö ametikoolis. “Kui ma oleksin kusagil kontoris, teeksin iga päev sama asja, siis ma pole kindel, et oleksin veel siin.”

Taavi Tuisk