Taimede pritsimisel on suured kaod

Eesti taimekasvatuse instituudi läbi viidud uurimistöö kohaselt läheb taimede pritsimisel raisku vähemalt pool pritsimislahusest.

Taimekasvatuse instituudi agrotehnoloogia osakonna vaneminsener Jaanus Siim rääkis, et olulisemalt mõjutavad pritsimiskadusid piiskade suurus, tuule kiirus, õhu temperatuur ja suhteline niiskus. Ka kõigi soodsate tingimuste kokkulangemisel (hea ilm, korralik preparaat ja tehnika ning vastutustundlik töömees) võib taimedele jõuda vähem kui pool pritsimisvedelikust. Kehvemal juhul ei jõua toimeaine üldse taimeni, kuid keskeltläbi jääb sihtkohta jõudnud pritsimislahuse hulk 0–50% vahele.

Taimekaitsetööde ohutul ja keskkonnasõbralikul läbiviimisel on määrav roll kasutajal. Keskkonna saastamine ja kadude vähendamine pritsimisel sõltub oluliselt töömehest: oskuslik ja vastutustundlik töömees suudab ka kehvema masinaga hea tulemuse saada ja vastupidi.

Jaanus Siim märkis, et taimekaitsekoolitustel esinemistest, ringsõitudest ja kohtumistest põllumeestega on jäänud mulje, et pritsimistehnilistele võtetele ja pritsimiskadudele ei pöörata piisavat tähelepanu. Ka taimekaitsetöötajate koolitusprogrammis tuleks senisest põhjalikumalt selgitada nii uute kui ka tuntud tehniliste lahenduste kasutusvõimalusi.

Haiguste, kahjurite, umbrohtude ja pestitsiidide tundmisest ei ole abi, kui tõrjevahend ei jõua pritsimistehniliste puudulike teadmiste ja oskuste või hoopis nende puudumise tõttu sihtkohta. Kuigi üksikud masinate ja taimekaitsevahendite müüjad teevad head tööd ning nende antud soovitusi võib üldjoontes usaldada, on vajalik erapooletu pädeva osapoole olemasolu, kes jälgib maailmas tehtavat teadus- ja arendustööd ning aitab kaasa uute tulemuste siirdamisele Eesti põllumajandusse. Näiteks ei leidu uurimistulemusi mitmete viimaste aastate tehniliste lahenduste (kasvõi kaksiklehvikpihustid) kohta.

Uurimistöö käigus selgus ühtlasi, et mitmete pritsimistehniliste aspektide kohta ei ole süstemaatiliselt läbi viidud katseid. Erinevalt muudest taimekasvatuslikest uurimustulemustest (mullaharimine, väetamine jne) on pritsimistehniliste uurimistulemuste rakendamine Eesti oludes võimalik, sest need ei sõltu nii tugevalt looduslike tingimuste erinevustest.

Uurimistöö põhineb erialasel kirjandusel ja töö autorite pikaajalistel kogemustel. Ühlasi valmis ka 48-leheküljeline teemakohane trükis, mida jagatakse 10. veebruaril Põltsamaal toimuval õppepäeval.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 90 korda, sh täna 1)