REPLIIK: Aitäh bussijuhile (3)

Mu tänahommikune absoluutne lemmik on umbes viieaastane poiss, kes emaga bussi peale jooksis ja lumehange taha koperdas, kukkus ja niimoodi, et emale jäi vaid kinnas pihku. Bussis tegi ta emale kiirustamise eest kerge peapesu, siis rääkis veel muudest suurtest asjadest ning bussist maha astudes ütles ta bussijuhile selge kõlava häälega aitäh.

Mis pani mind mõtlema sellele, kui vähe me, kodanikud, tegelikult suhtleme, üksteist märkame, täname. Aga oleks ka naljakas, kui näiteks iga reisija bussist või mujalt välja astudes aitäh või spassibo ütleks või mõnes muus keeles tänu avaldaks. Alguses oleks ehk imelik, pärast aga normaalne.

Tom Rüütel, Tallinnas elav saarlane

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 985 korda, sh täna 1)