LUGEJA KÜSIB

Olen kuulnud, et kui tööandja ei taga töötajale töötamisel teatud soojakraade, võib töötaja töötegemisest keelduda, kui see kahjustab tervist. Alates millisest temperatuurist on töötajal õigus töötegemisest keelduda?

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Mari-Liis Ivask:

Õigusaktides ei ole sätestatud konkreetset külmakraadi, millest madalama temperatuuri korral on töötamine keelatud. Piirnormi pole, kuna mitmes valdkonnas tuleb töötada ka madala temperatuuriga ruumides – nt toiduainetööstuses, kus vastasel juhul ei oleks tagatud toidu säilimine värskena. Ka peavad mitmed töötajad (nt kojamehed, päästjad, politseinikud, kiirabiarstid, aga ka rikkeid likvideerivad elektrikud jpt) tegema tööd õues ning nad ei saa jätta tööülesandeid täitmata seetõttu, et õues on miinuskraadid.

Külmas töötamine ei ole aktsepteeritav alalistes tööruumides, kus ei ole erinõudeid temperatuurile (toiduainetööstus jmt). Kui töö toimub siseruumides, peab tööandja tagama, et tööruumid (sh olmeruumid) oleksid piisavalt soojustatud, arvestades selles ruumis tehtavat tööd ja töötaja füüsilist koormust. Siseruumides on soovituslik tagada kerge füüsilise töö (näiteks kontoritöö) puhul õhutemperatuur 19–24 kraadi. Keskmise ja raske füüsilise töö (näiteks laotöö, tootmistöö, siseviimistlus) korral on soovituslik tagada temperatuur 15–20 kraadi.

Välitöödel ei saa tööandja kontrollida töökoha temperatuuri. Sel juhul peab tööandja andma töötajatele normaalsete töötingimuste tagamiseks sobivad tööriided ja jalanõud ning vajadusel näokaitse ja prillid. Tööriiete soetamisel tuleb arvestada töö iseloomu – näiteks kui töötamine eeldab liikumist, peavad riided olema hingavad, et töötajal oleks soe, ent mitte higistama ajavalt palav. Kui tööriietus ei ole hingav, hakkab töötaja higistama ning külmetab kergemini ja võib haigeks jääda.

Välitöödel on lisaks kraadiklaasile soovituslik arvestada ka Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi koostatud tuulekülma indeksiga, mis näitab, kuidas inimene külma tegelikult tajub.

Tööandja peab tagama, et töötajad saavad teha töötamisel vaheaegu, mis on arvestatud tööaja sisse. Vaheaja kestuse ja sageduse valikul tuleb arvestada töötajate ettepanekutega. Välitööde korral peab tööandja töötajad puhkepausideks kindlustama sooja ruumi või soojakuga, kus soovi korral oleks saadaval kuum jook. Soojakus peab saama vajadusel riideid kuivatada või vahetada neid kuivade vastu.

Ühtlasi peab tööandja juhendama töötajat nii, et ta teaks madala õhutemperatuuri tingimustes töötamisel tekkida võivatest terviseriskidest ja nende vältimise abinõudest. Juhendamise käigus võiks töötajatele selgitada, et puhkepausid on mõeldud külmas töötamise terviseriski vähendamiseks ning kui töötaja puhkepausi ajal näiteks õues suitsetab, kaotab puhkepaus oma mõtte.

Kutsume tööandjaid mõistma, et külmade ilmadega kaasneb ka oht töötajate tervisele, ning arvestama töötajate ettepanekutega, et töö saaks tehtud ja inimeste tervis oleks hoitud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 306 korda, sh täna 1)