Aastas saab vähidiagnoosi üle kahesaja saarlase (9)

Aastas diagnoositakse pahaloomuline kasvaja rohkem kui kahesajal Saare maakonna elanikul. 

Vähiregistri andmeil diagnoositi pahaloomuline kasvaja 2013. aastal 204 inimesel. Seda on siiski vähem kui viiel varasemal aastal. Kõige suurem kasvajajuhtude arv läks kirja 2012. aastal – 232. Veel aastail 2000–2008 oli suurim diagnoositud kasvajajuhtude arv aastas 189.

Kui aastail 2000–2007 ei olnud kasvajadiagnoosi saanud meeste ja naiste arvul kuigi suurt vahet, siis aastast 2008 on igal aastal diagnoositute seas olnud vähemalt paar-kolmkümmend meest rohkem. 2008. aastal oli vahe koguni 50 juhtu. Mullu avastati kasvaja 113 mehel ja 91 naisel.

Kuressaare haigla kirurg Andres Sarjas leiab, et kasvajajuhtude üldarv ongi suurenenud eelkõige meeste arvelt.

“Nende arv, kes prostatavähiga arvele tulevad, on päris suur – 30–40 inimest aastas,” tõdes tohter. “Teine asi on kolorektaalvähk – näeme sageli seda, et inimene ei tule enne arsti juurde, kui tal on juba nii läbi kasvanud, et kõht enam läbi ei käi.” Kõige enam diagnoositi Saare maakonna elanikel 2013. aastal meessuguelundite ja seedeelundite kasvajaid, kumbagi 46 juhtu.

Kui veel 2000. aastal diagnoositi meesuguelundite kasvajaid vaid 11 korral, siis kümmekond aastat hiljem oli see arv juba kolm korda suurem.

“Eesnäärmevähi juhtude hüppelise tõusu põhjus on diagnostika ja lihtsam skriinimine – on teatud vereanalüüs, mida perearstidel on lihtne teha,” rääkis Sarjas, selgitades, et kui kasvaja markerite uuring näitab, et kõik ei ole korras, suunatakse mees uroloogi juurde, kes tegeleb temaga edasi.

Sarjas leidis, et võrreldes kümmekonna aasta taguse ajaga on kasvanud oma tervisest hoolivate meeste osakaal, kes käivad arsti juures ja lasevad oma tervist kontrollida. “Tõusnud on ka perearstide teadlikkus,” lausus Sarjas.

Siiski leiab dr Sarjas, et terviseteadlikkuse osas on meestel veel pikk tee käia.

Melanoomi täheldati 2013. aastal neljal Saare maakonna elanikul, muu kasvaja paikmeks oli nahk 24 inimesel. Rind oli kasvaja asukohaks 23 inimesel, kellest üks oli mees.

2013. aastal diagnoositi pahaloomuline kasvaja Eestis 8154 inimesel. Kõige enam esines seedeelundite kasvajaid (1842 korral), nahk oli kasvaja (mitte melanoomi) paikmeks 1128 juhul, meessuguelundid aga 1089 juhul.

Eesti keskmine haigestumus pahaloomulistesse kasvajatesse oli ligi 619 juhtu 100 000 elaniku kohta. Kõrgeim oli see statistiline näitaja Hiiu maakonnas, ligi 778, madalaim aga Tartu maakonnas, umbes 529. Saare maakond jäi oma näitaja poolest – ligi 642 juhtu – keskmiste hulka.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 185 korda, sh täna 1)