Charlie Hebdo irvitas kõigi religioonide üle (4)

KUST KULGEB PIIR: Selline näeb välja Charlie Hebdo selle aasta esimese numbri esikülg – põgenev jumal. Kuna religiooni on väljaanne ka varem pilanud, tekib paratamatult küsimus, kust kulgeb sõnavabaduse piir. Värvilisel karikatuuril, mis ilmus Charlie’ ühes varasemas numbris, on pilatud ristiusu üht peamist doktriini – kolmainsuse printsiipi.
CHARLIEHEBDO.FR

Kolmapäeval, 6. jaanuaril ilmus Prantsuse satiirilehe Charlie Hebdo selle aasta esimene number, mis on pühendatud aasta möödumisele jaanuaritragöödiast.

7. jaanuaril täpselt aasta tagasi ründasid ajalehe toimetust islamiterroristid. Rünnakus ja sellele järgnenus sai surma 17 inimest. Ajalehe selle aasta esimese numbri esiküljel ilmus pilapilt kõigi religioonide kohta.

Nimelt on Charlie Hebdo esileheküljel kujutatud põgenevat jumalat, kes kannab veriseid riideid ja Kalašnikovi automaati. Pilapildil on järgmine tekst: “Aasta hiljem. Tapjat pole seni veel tabatud.”

Karikatuuri autor on Riss, kelle õige nimi on Laurent Sourisseau. Ta on Charlie Hebdo tegevtoimetaja ja üks neist, kes sai aasta tagasi toimunud terroriakti tagajärjel raskelt haavata.

Fanaatikute vastu

Kunstnik ise ütles ajakirjandusele, et oma seekordse pilapildiga astub ta välja ilmaliku riigi idee kaitseks ja fanaatikute vastu, keda on lollitanud Koraan või mõne teise religiooni pühakiri. Tema sõnul soovivad need inimesed surma väljaandele, mis usu ja usklike üle vaid veidi nalja heitis.

Neil päevil Prantsuse ajakirjanduses ilmunud usutlustes meenutab Riss seda, mis juhtus täpselt aasta tagasi Pariisis 7. jaanuari ennelõunal, kui islamisõdalastest vennad Saïd ja Chéif Koachi tungisid satiirilehe toimetusse ja tapsid seal 12 inimest. “Kui toimetuses oli kõlanud üle 60 lasu, järgnes õudustäratav vaikus. Kuidas on pärast seda veel võimalik lehte välja anda?” esitas Riss ühes intervjuus küsimuse. Vastates sellele kohe ise: “Mingid väikesed idioodid ei tohiks meie igapäevaelu hukutada.”

Sel nädalal ilmunud ajalehe Charlie Hebdo erinumber on tavapärasest paksem – 16 lehekülje asemel on 32. Erinumbris on avaldatud ka mullu rünnaku tagajärjel hukkunud karikaturistide Jean Cabut’, Georges Wolinski, Stéphane Charbonnier’ ja Philippe Honoré loomingut. Erinumbri koostamisel osalesid ka Prantsuse kultuuriminister Fleur Pellerin, näitlejad Isabelle Adjani (kes on muide Alžeeria päritolu) ja Charlotte Lucy Gainsbourg ning paljud teised avaliku elu tegelased.

Olime unustanud

Uudisteagentuur AFP tsiteeris eriväljaande toimetuse juhtkirja. Selles on muuhulgas öeldud: “2006. aastal, kui Charlie Hebdo avaldas esimest korda pilapildi prohvet Muhamedist, ei osanud keegi oletada, et see võib põhjustada inimeste hukkumist. Raske oli uskuda, et XXI sajandi Prantsusmaal hakatakse religiooni ja veendumuste pärast tapma ajakirjanikke!”

Karikaturist Riss ise ütles ühes usutluses, et toimetus pidas pilapildi avaldamist juba kaugeks minevikuks ja oli selle unustanud. Samas rõhutas ta aga, et “usklik, eriti fanaatiline usklik, ei unusta kunagi solvangut, mis on sihitud tema religiooni pihta, sest usk tõotab talle igavest elu. Meie olime selle vahejuhtumi Charlie’ toimetuses juba unustanud, kuid just see igavik ja igavane elu, millele fanaatik nii väga loodab, tabaski meid möödunud aasta 7. jaanuaril kui välk selgest taevast”.

Täispikk lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles.