SÜG-is hoitakse õpetajate meel virge (7)

KONVERENTSIL: Linda Kuuseok selgitab, kuidas üheksandikud matemaatika ja loodusteaduste õpetamist näevad. TAMBET ALLIK

KONVERENTSIL: Linda Kuuseok selgitab, kuidas üheksandikud matemaatika ja loodusteaduste õpetamist näevad.
TAMBET ALLIK

Saaremaa ühisgümnaasiumis sai juba viieteistkümnendat korda teoks õpetajate uurimistööde konverents.

 

Talvise koolivaheaja viimasel reedel kogunesid SÜG-i õpetajad auditooriumi 138, et kuulata kolleegide ettekandeid mitmel pedagoogidele kasulikul teemal. Esimesena astus üles matemaatikaõpetaja Linda Kuuseok, kes tutvustas, kuidas näevad välja loodus- ja täppisteadused 9. klassi õpilaste pilgu läbi. Tema ettekanne tugines SÜG-i õpilaste täidetud küsimustikule.

Muu hulgas uuriti Tartu ülikoolis kokku pandud küsimustikus õpilastelt, kus nad kasutavad bioloogia-, geograafia-, füüsika-, keemia- ja matemaatikatunnis saadud teadmisi. Vastuseid oli seinast seina ja nii mõnedki neist üllatusi pakkuvad. Näiteks rakendatakse teadmisi matemaatikast kokkamises ja samuti tuleb matemaatika appi, kui on tarvis veerandihinnet arvutada.

E-tunnid, e-portfoolio

Lisaks uuriti, milliseid õpetamise viise koolis kasutatakse ja millised neist õpilastele südamelähedasemad on. Selgus, et valdavale osale õpilastest meeldivad näiteks loengu vorm ja rühmatöö, kuid ajurünnak ja see, kui õpetaja klassis küsimusi esitab, suurele osale pigem mitte.

Järgnevad kolm ettekannet põhinesid magistritöödel. Algklasside õpetaja Irena Sink selgitas, mida kujutab endast e-portfoolio ja kellel seda vaja läheb. Tegemist on digitaalse materjali kogumiga, kuhu õpetajad, aga ka kõikvõimalike teiste elualade inimesed saavad koguda enda kohta käivat infot, töömaterjale jne. E-portfoolio abil on vajalikud andmed ja materjalid alati ühest kohast hõlpsasti kättesaadavad, selgitas Sink.

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Reeli-Alli Kaesvelt rääkis Avita e-tundide koostamise võimalustest, HEV- (hariduslikud erivajadused) koordinaator Monika Raudsik aga teemal “Ebaõnnestumise diskursus”.

Pärast pausi jätkas taas Kuuseok ettekandega “Haridusasutus, mis paneb õpilased hüppeliselt arenema ja edukalt õppima”. Viimasena astus üles Tallinna ülikooli doktorant Pärje Ülavere, kes oli ainus esineja väljastpoolt SÜG-i. Ülaverel on käsil doktoritöö, mis uurib koolieelse lasteasutuse õpetajate, direktorite ja lapsevanemate arusaamu väärtuskasvatusest. Tema teema konverentsil oli “Miks on väärtused olulised”.

15. korda toimunud konverentsi juured ulatuvad 90. aastatesse. SÜG-i direktor Viljar Aro selgitas, et juba toona ergutati SÜG-is nii õpilasi kui ka õpetajaid uurimistöid tegema. Tööde hulk jäi esialgu aga kaunis kesiseks. “Uurisin, milles asi, ja selgus, et asi seisis õpetajate taga,” märkis Aro. Nimelt ei tundnud õpetajad ennast piisavalt kindlalt selleks, et hakata õpilasi juhendama.

Sellest lähtudes telliti koolitusfirmalt Merlecons kursus, mille tunnid toimusid kahe aasta jooksul. Seal tutvustati, kuidas uurimistööd üles ehitada, milline on juhendaja roll jne. Kursus lõpetati 2002. aastal konverentsiga “Uurimusliku tegevuse juhtimine Saaremaa ühisgümnaasiumis”. Sellest ajast alates ongi igal aastal toimunud õpetajate uurimistööde konverents. Umbes samast ajast kehtib SÜG-is ka nõue, et kooli lõpetamise üheks eelduseks on uurimistöö tegemine.

Hoiab värskena

Aro märkis, et konverentsidega jätkati, et õpetajaid värskena hoida. «Õpetaja peaks tundma huvi uute meetodite vastu jne,” selgitas ta. Direktor lisas, et konverentsi ettekanded on üldjuhul kandnud ka mingit sõnumit auditooriumile. “Isegi kui kellelgi on väga spetsiifiline uurimus, näiteks matemaatikaalane magistritöö vms, siis saab seda ikka esitada nii, et oleks ka natuke “laiema tarbe kaup”,” selgitas Aro.

Aastate jooksul on konverentsidel Viljar Aro sõnul esinenud umbes kolmveerand ühisgümnaasiumi õpetajatest. Osa on ettekande teinud viiel-kuuel korral, aga on neidki, kes pole kordagi esinenud. “Enamasti käib see minu torkimisel,” märkis direktor Aro, lisades, et on ka neid, kes pakuvad ise välja teemasid, mis teisi huvitada võiksid.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 304 korda, sh täna 1)