LUGEJA KIRI: Jõuluõhtu kalmuaias

Abruka kalmistu oli jõuluõhtul küünlasäras. Kui veel täiskuu kogu oma hiilguses metsa kohale tõusis, oli tunne harras ja pühalik.

Abruka inimeste puhkepaik on nagu roheline oaas keset halli ja lehitut metsa. Siin on igihaljas kõrghaljastus, uhked elupuud küündivad põliskaskede latvadeni. Koos hekkidega on siin üle kahesaja pukspuupõõsa. Oma väikeste lehtedega, mis vähimagi niiskuse korral päikese käes sädelevad, on need ühed armsamad ilupõõsad.

Esimesed elupuud istutas siia eluaegne Abruka kalmistuvaht Marta Alari üle 60 aasta tagasi. Marta eeskujul hakkasid ka teised kalmistule elupuid tooma.

Marta oli aednik Jumala armust – kõik, mis ta istutas, hakkas kasvama. Vanaema aednikuande on pärinud ta pojapoeg Kalev. Keegi ei oska nii hästi puid ja põõsaid kujundada kui tema.

Väga tänulik lill vanadel haudadel on lumeroos – oma igihaljaste lõhiste lehtedega on ta ilus nii suvel kui ka talvel. Soodsatel talvedel hakkab ta juba veebruaris õitsema ja õitseb mitu kuud. Ainult tänavu on lumeroosid oma lillemõistusega pisut segi läinud, kipuvad juba praegu õitsema.

Abruka kalmistul ei ole mahajäetud haudu. Kõik, kes siin tuulisel ja kivisel maalapil kunagi elasid, töötasid, lapsi kasvatasid ja koolitasid, väärivad seda, et nende hauad oleksid korrastatud.

Kuigi võrreldes praeguste laevadega olid kunagised paadid väikesed, vähegi kõvema tuulega käis vesi üle, ei mäleta ma kurtmist, et meretöö on raske ja pidev külmetamine. See oli nende inimeste elu, nad olid olnud merega sülitsi juba varasest noorusest.

Sõda laastas ka Abrukat. Paljud mehed jäid sõtta. Hirmutatuna punavõimu veretöödest Kuressaare lossis, põgenesid laevaomanikud koos peredega 1944. aasta sügisel üle mere Rootsi.

Tosinkond naist pidi oma hobustega harima kogu saare põllud ja metsamaadelt varuma heina kõigile kolhoosi loomadele. Oma lehmale sai heina teha vaid pühapäeviti ja koju veeti seda isegi öösiti.

Kõigist nendest inimestest on vaid head mälestused. Keda isiklikult ei mäleta, nendest on mälestuste mälestused, nagu Tammsaare ütleb.

Elmi Epro

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 412 korda, sh täna 1)