Uuenenud kesklinn liidab sõbralikult sõitjad ja kõndijad
2 x PROJEKT KUUBIS OÜ
“EV 100” Kuressaare kesklinna avaliku ruumi arhitektuurivõistluse võidutöö välismaal õppivad autorid soovivad oma ideelahendusega luua rahustatud liiklusega keskkonna, kus tunnevad end hästi nii sõitjad kui ka kõndijad.
Eile Kuressaare raekojas toimunud võistlustööde auhindade üleandmisel võtsid võidutöö “Vaip” autorid Häli-Ann Tooms ja Mari-Liis Männik õnnitlused vastu Skype’i vahendusel, kuna üks viibib praegu Taanis ja teine Rootsis.
“Kuressaare tundus väga sümpaatne, olime siin enne käinud ja uurisime ka tuttavate käest tausta,” selgitas võistlusega liitumist Mari-Liis Männik. Häli-Ann Tooms lisas, et osalemine tuli hästi loomulikult ja ka projekti enda arendamine oli hästi inspireeriv. “Koht ise kutsus osa võtma,” märkis ta.
Võidutöö selgrooks on Tallinna ja Lossi tänav, mille külge põimuvad erinevad hooned ja funktsioonid. “Püüdsime tänava lahendada hästi selge liiklusega, mis oleks mugav nii jalgratturitele kui ka jalakäijatele, aga ka autodele. Et toimuks loogiline liikumine bussijaamast lossipargini,” rääkis Tooms.
Võidutöö nime lahti mõtestades viitas Tooms ajaloolistele fotodele, millelt on näha, et tänaval on sillutis ulatunud fassaadist fassaadini, ei ole olnud äärekivisid ja ääristatud autoteed. “Soovisime luua seotud ruumi. “Vaiba” väljaulatuvad osad annavad aga vihjeid teistele funktsioonidele nagu turg ja kultuurikeskus. “Vaibal” toimub rahustatud liiklus, kus eelis on jalakäijatel ja jalgratturitel, aga kuhu mahuvad ka autod,” selgitas Tooms.
Autorid loodavad peagi tööga edasi minna, kaasates kohalikke, kes on tulevikus selle ruumi põhilised kasutajad. “Tahame kohalikelt palju tagasidet,” sõnas Tooms.
Žürii liige, kunagine Kuressaare linnaarhitekt ja praegune Eesti kunstiakadeemia õppejõud Lilian Hansar nentis, et võitja valimisel lähtuti suuresti sellest, kui reaalne on võistlustöö elluviimine. Võidutöö paistab tema sõnul esmapilgul ehk tagasihoidlikum, kuid seda iseloomustab selgus, samuti on selles kõige rohkem kinni peetud etteantud tingimustest.
“Esiletõstmist väärib ka turu tagumine osa, kus autorid on välja pakkunud lisamänguväljaku rajamise nii väiksematele kui ka suurematele lastele, mida tasuks kindlasti kaaluda,” märkis Hansar. Voorusena tõi ta võitjate puhul välja ka delikaatse ümberkäimise Vabadussõja monumendi platsiga, kus ei kavandata väga suuri muudatusi.
Linnavalitsuse arendusosakonna juhataja Simmo Kikkas ütles, et kõige varem saab konkursitööga seotud ehitustegevusest kesklinnas rääkida ehk 2017. aasta sügisel pärast aktiivse turismihooaja lõppu. “Milliseks tööde maht lõpuks kujuneb, sõltub autoritest ja rahastusest, aga oluline osa saab lähiaastatel kindlasti tehtud,” lubas ta.
Kikkase sõnul ei ole keelatud koostööd teha ka mõne teise preemia saanud töö autoritega, see on võitjate otsustada. “Kui on ikka mõni väga huvitav element, siis võivad nad selle koostöös juba tööprojekti sisse panna. Midagi ei ole veel absoluutselt lukus,” kinnitas ta.
Kinnistuomanikel, keda avaliku ruumi ideekavand otseselt puudutab, soovitas Kikkas töödega tutvuda ja tekkivad küsimused kindlasti linnavalitsusele esitada. Tõsisem töö mõjuala kinnistute omanike ja äripidajatega algab tema sõnul uuel aastal.
Auhinnaliste töödega saab juba lähipäevadel tutvuda kultuurikeskuses, ülejäänud kavandid pannakse samas välja niipea, kui vabaneb vajalik näitusepind.
Loe ka: https://wp.saartehaal.ee/2015/12/22/kuressaare-kesklinna-arhitektuuri-ideekonkursi-auhinnatud-tood/ ja https://wp.saartehaal.ee/2015/12/22/juhtkiri-hea-ja-parem-ruum/
Loading ...
Maalune tunnel läbi linna, kuskohast saavad sõidukid läbi sõita ja linn olekski ajutovaba maapeal.
Tavaliselt, kust liiklus mööda suunatakse,see kant hääbub,äritegevus kaob…Hea näide on Orissaare alevik,Laimjala piirkond…ja Kuressaares ongi ka juba suurim kultuurikeskus Auriga…
Auriga sarneseid kultuurikeskusi on terve maailm täis ja vaevalt Auriga pärast keegi Saaremaale tuleb. Inimene, keda ei piina pidev ostohullus, naudib Kuressaare ainulaadset vanalinna, loss ja merd. Ja mida vähem autosi seda mõnusat tedevust segab, seda parem
Siin ongi küsimus selles, et mis asi see Kuressare linn on?
Omavalitsus? Jah, hetkel paberite järgi veel on.
Terviselinn, turismilinn, kuurortlinn? Las ta siis olla, mis ta tahab olla.
Aga… aga mis ta veel on? Ehk mis oli EV100 arhitektuurikonkursi lähteülesanne?
Selles aastal 2013 lähteülesande püstitatuses pole mingit seost Kuressaare, kui omavalitsuse, terviselinna, turismilinna või kuurortlinnana olemisega!
Eesti Arhitektide Liidu ja „Eesti Vabariik 100“ korraldustoimkonna ühiselt käima lükatud missiooniprojekt „Hea avalik ruum“ tegeleb linnakeskuste korrastamisega, mis peaks olema riikliku regionaalpoliitika üks eesmärke.
Projekti algatajad näevad linnakeskuste kordategemises suurt võimalust koondada inimesi, kasvatada kohaliku kogukonna ühtsustunnet ja muuta väikelinnade elukeskkond ligitõmbavamaks. Korrastatud keskused kujunevad kultuuriürituste korraldamise ja vaba aja veetmise kohaks ning annavad liikumiseelise jalakäijale. Muutes linnasüdamed inimsõbralikumaks ja meeldivamaks elukeskkonnaks, on võimalik hoogustada ettevõtlust ja vältida linnade laialivalgumist.
http://www.arhliit.ee/EV100_arhitektuur/
“Riikliku regionaalpoliitika” seisukohast on Kuressaare maakonnakeskus või maakondlik tõmbekeskus kõigis oma tähendustes ja Kuressaare kesklinn on maakonnakeskuse keskus.
Isegi linnapea Madis Kallas vaatab Kuressaaret, kui Saare Maakonna keskust — mille muu pärast peaks mingi ühe asula mingi keskväljak saarlastele ligitõmbavam olema?:
“Üle kahekümne aasta taasiseseisvunud Eesti aega on selja taha jäänud ja ajaloolise Kuressaare kesklinna ruumikasutus on jõudnud kriisini – eelmise sajandi põhimõtted enam ei toimi, äärelinna on kerkinud südalinnaga konkureerivad piirkonnad,“ sõnas Kuressaare linnapea Madis Kallas. „Meie eesmärgiks on EV100 hea avaliku ruumi konkursiga südalinna elavdada ning muuta see atraktiivseks külastus- ja ettevõtluskeskkonnaks – kui see õnnestub, muutub südalinn ligitõmbavamaks ka saarlastele.”
Jah, aadressi järgi Lääne-Saare vallas, logistiliselt aga Kuressaare äärelinnas asuv Auriga ongi juba eesmärgipõhiselt see, mida kesklinna arendamisega tahetakse nõrgestada.
Hea mõte on lapsed ja autod segamini panna,siis autod saavad seal 30 asemel 20 või jalakäija kiirusel sõita…muidu võib keegi äkki kelguga auto alla libiseda…Ongi liiklus rahustatud.Kuhu need ringteed viivad siis,mida kevadel ehitama hakatakse ja kellele neid vaja on,kui kesklinna asja pole?
olema täielikult autovaba. Meie kesklinn on kitsas. Saaks ometi kord koha kus istuda ja olla ning aeg maha võtta ennast hästi tundes. Praegu pole neil kes ei taha välismaalastega segamini, kallis välikohvikus, autotossu sees istud, mingit paika. Keset linna ei ole ühtegi sellist asutust mille juurde peab ilmtingimata autoga pääsema ja puhtalt läbisõiduks kasutamine on hea piirkonna raiskamine jalakäijate arvel.
Linnarahvas istub igaüks omas õues ja maainimesed siia istuma ei tule.Nendes suvekohvikutes pole kunagi kohtade puudust olnud.Ka pargipingid pole inimesi täis vaid tühjad…Ümber kesklinna on ühesuunalised kitsad tänavad.Siis tuleb ka ühtlasi tasulise parkimise ala,mis Kuressaare nautijal naudingu eriliselt kõrgele tõstab.
ega siis saarlasel enam kesklinna asja polegi.
mõni üksik penskar ehk kõigutab pargipingil jalga ning vahest mõni turist ka jalutab.
Kunagi, kui järjekordselt oli päevakorral nende “piimapukkide” (välikohvikute ja sellega seoses liikluse sulgemsie) teema, pakuti SH kommentaariumis välja naljaga pooleks lahendus:
…Samas need välikohvikud ei sega autode liiklust seal, pange parem õueala märk siis sellele alale ja palju lihtsam kõigi jaoks. …
Täiesti tõsiselt kirjutasin aga nädalapäevad tagasi selle arhidektuurikonkursi kohta:
“…
Kuidas saaks Kuressaare taktikaliselt käituda, et ta ennast suluseisu ei mängiks — konkreetne projekt on aga raha projekti teostamiseks pole?
Lihtne, kuulutagu võitjaks mitu tööd, kasvõi kõik kaheksa! Linn maksab tööde eest ikka sama palju, arhitektid saavad oma raha kätte (mis oligigi EALi selgelt läbipaistev tagamõte) ning Kuressaare saab paar keskväljaku projekti riiulisse juurde. Siis pole vahet, mida linn oma keskväljakul ette võtab — neid erinevaid projekte on juba nii palju, et vahet pole mida teha — mingi projektiga see tegevus ikka haakub!
EDU!”
Pole midagi uut siin heade tuulte pöörises.
(Pildilt vaadates mahub oravate pesa ette isegi kaks masinat parkima :) )
Vikade parandus: …tagasi selle arhi
dtektuurikonkursi kohta: …PS. Turule kemmerg/kalapood ette välikohvik rajada on julge idee.
Inimesed on nii mugavad tänapäeval, et igasugune autode jaoks liikluse sulgemine pärsib kogu selle alla äriedu. Vaadake mis on saanud kunagisest äritänavast Pärnus, Rüütli tänaval. Täiesti välja surnud koht. Kui sulgeda Kuressaare kesklinn autodele, siis kõik toitlustusasutused, kauplused jne. kaotavad käivetes kõvasti. Eks inimesed siis liiguvad sinna, kuhu autoga ligi saab. Niigi on meil töökohtadega halvasti ning sellest lähtuvalt on iga töökoha kaotus Kuressaares väga negatiivne nähtus. Ja oleks meil siis mingi tohutu liiklus siin. Laia maailmapilti arvestades on meie liiklustihedus kui paljude riikide väikestes külades. Seega, on minu jaoks see pidev autode äraviimise teema tõstatamine kesklinnast täiesti arusaamatu. Tuleks meile vaid inimesi siia juurde, et elu ikka püsiks.
+++!
kuressaarel ei ole kesklinna (väljasuretatud ja täisehitatud kilpkonnaloomaaed) ja milleks autod sõidavad veel raekoja eest läbi kui sinna söökla või laste jalgrattarajad tulevad??
Päris tark idee panna laste uisuväljak autotee kõrvale, et loomulikult ikka mõni laps kogemata mänguhoos auto ette lippaks. Turuplatsil mänguväljaku rajamine on igatahes parem idee. Autode ära kaotamine kesklinnast on idiootsus, meil on teiste linnadega võrreldes vägagi rahulik ja mõistlik liiklus. Kui autoga kesklinna ei saaks, siis võib arvestada, et kesklinna kauplustustel ja kohvikutel hakkab sügis/talv/kevad veel halvemini minema, kui praegu. Peab arvestama, et meil on siin peaaegu 24/7 halb ilm ja inimesed tahavad mugavust, siis valitakse kohad mis on autoga kättesaadavad. Seega võib varsti siis kesklinna surnud tsooniks märgistada.
Neid plaane ei saa teha vaatamata alternatiivsete lahenduste peale. Kuhu suunatakse liiklus, Uus tänav ei mahuta seda, kuhu pargitakse autod. Kui neid asju läbi ei vaadata, siis astume ämbrisse. Tänast kesklinna liiklust rahustada jalakäija kiirusele, see on ju paigal seismine või tagasi minek