Kuusepuu sära, tantsu ja hea tujuga jõuluaega

ÜKS-KAKS-KOLM, TUHK JA TOLM: Rivitantsijad (vasakul) Elje Laht, juhendaja Külli Teinberk ja Maire Vallistu. Paremal ees Kaie Seil, Vilma Rauniste, Helene Randmets ja Luule Arge. TAMBET ALLIK

ÜKS-KAKS-KOLM, TUHK JA TOLM: Rivitantsijad (vasakul) Elje Laht, juhendaja Külli Teinberk ja Maire Vallistu. Paremal ees Kaie Seil, Vilma Rauniste, Helene Randmets ja Luule Arge.
TAMBET ALLIK

Kuressaare kesklinnas imetlevad pisikesed linnakodanikud jõulupuud ja sellel rippuvaid lambikesi. Pirakast jõulupuust umbes poole kilomeetri kaugusel särab teine jõuluehteis kuusk, mille juurde kogunevad detsembri kümnenda päeva pärastlõunal eakad inimesed.

“Kell 14–17 peame aastalõpupidu. Esinevad päevakeskuse liikumisringid,” kutsub Kuressaare päevakeskus inimesi juba jõulukuu esimeses pooles aastalõpupeost osa saama. Vahetult enne kontserdi algust on saalis vaba istekohta raske leida. Ehitud jõulukuusk, lipsustatud härrasmehed, pidulikus riietuses daamid ja õhustik tervikuna loovad üleva meeleolu.

Publiku ette astub maja perenaine Ene Vahter, kes on ametinimetuse järgi SA Kuressaare Hoolekanne juhatuse esimees. Ene soovib kõigile meeldivat jõulukuud ja tänab neid, kes vabatahtlikena päevakeskuse tegemistele palju kaasa aidanud. Sooja käepigistuse ja märgi rinda saavad Kuressaare pensionäride eestvedaja Helga Nurmekann, foto- ja videokroonik Aarne Tall ja Mati Hauga, kes tihti igasugustes ettevõtmistes oma abi pakub.

Enne kontserdi algust on hea võimalus juttu puhuda staažika kultuuritöötaja Vaike Kiviloga. Kas lööd ka ise kaasa, ei saa lehemees küsimata jätta. “Ei, ma tulin Birgitit vaatama. Tahan näha, kuidas tal kõhutants välja tuleb,” saan Vaikelt konkreetse vastuse.

Kõhutantsijad astuvadki esimesena teiselt korruselt hanereas mööda treppi alla. Avalooks on juhendaja Reelika Adamson valinud “Mustlastantsu”. Saarlased teavad Birgit Ehrenbergi ennekõike kui Saaremaa rahvateatri näitlejat, kes võitnud auhindu üleriigilistel festivalidel. Birgit ütleb, et tantsida on talle alati meeldinud. Kui ta teada saab, kelle pärast sõbranna Vaike kontserti vaatama tuli, hakkab Birgit naerma, öeldes, et õigeid kõhutantse pole nad esitanudki. Järelikult “Mustlastants” sellesse kategooriasse ei kuulu. Kuigi selles trupis teeb Birgit kaasa teist aastat, on tema tantsijastaaž mõõdetav mitme aastakümnega.

Oh-oh-hoo! Trupis on ka üks minu kooliõdedest Kuressaare põhikooli päevilt, Helve Tiidus. Õpilasena esines ta koolipere ees võimlejana. Pärast kaheksandat klassi jätkas koos klassiõde Tiiu Jakobsoniga õpinguid Viljandi kultuurikoolis. Nüüd näeb teda mitme aastakümne järel publiku ees. Kui inimene on esinemispisiku külge saanud, siis lahti ta sellest ilmselt ei saagi.

“Mina olen pea terve elu tantsinud. Siin on nii tore, seltskond on meeldiv, naised  vahvad, miks mitte,” pakatab Helve elurõõmust. Küsimuse peale, kas nii staažikas taidleja ka rambipalavikku tunneb, vastab Helve, et natuke ikka. Kogenud esinejad räägivad, et kerge närvikõdi tuleb kasuks.

Esinejad tantsupõrandal vahetuvad. Saatemuusika on kord elavam, rütmilisem, siis jälle aeglasem, meloodilisem.Rivitantsijad ei saagi aeglase muusika saatel esineda. Seekord kepsutavad nad seitse tantsu jutti. Repertuaaris on neil üle saja tantsu.

Täispikk lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 270 korda, sh täna 1)