Laienenud Sporrong otsib peaaegu võimatut (4)

ÕPIPOISS: Uno Käsk töötab Sporrongis praegu kullassepa õpilasena.  RAUL VINNI

ÕPIPOISS: Uno Käsk töötab Sporrongis praegu kullassepa õpilasena.
RAUL VINNI

Viimase aastaga laienenud ja kümme töötajat juurde võtnud metalltoodete ettevõte Sporrong otsib veel töötajaid, kelle kohta on juba ette teada, et nende leidmine on keerukas.

“See on üsna võimatu missioon,” arvab Kuressaares tegutseva Sporrongi juht Hendrik Karlson. Praegu otsivad nad kullasseppa, metallitehnoloogi ja keemikut.

Karlson selgitab, et kui kuskilt mõni kullassepp välja ilmuks, oleks see pigem imede valdkonda kuuluv juhtum. Tööd saaks ta kohe. “Kullassepa amet on hääbuv amet,” ütleb ta.

Ehk ikka hakatakse õpetama

Koos teiste sama tegevusala ettevõtetega Eestis on nüüdseks välja töötatud kullassepa ametistandard ja on lootust, et ehk hakatakse koolides taas seda ametit õpetama. Eesti metallitöö on maailmas hinnas.

Miks muidu näiteks tellitakse Soome aumärgid ja Rootsi kuninglikud autasud Saaremaalt, Eesti omadest rääkimata. Karlson ütleb, et maad tuleb kuulata ja ehk ikkagi keegi kuskil veel on.

Metallitehnoloogi ameti juures on Karlsoni sõnul see vigur, et inimene peaks vabalt valdama rootsi keelt. Nimelt on Rootsis 20 inimesega müügiosakond ja töö ladusamaks kulgemiseks peaks nendega asju ajama emakeeles. Loomulikult peab tehnoloog teadlik olema ka metallitöö eripäradest ja oskama tegeleda ka tootearendusega.

Keemikuameti kohta märgib Karlson, et seda töötajat otsitakse, silmas pidades tulevikku, mil Kuressaarde on ehk tulemas ka galvaanimise (elektrolüüsi teel metalliga katmine – toim) osakond.

Seepärast on töökuulutusse lisatud ka punkt, et tööle asumise aeg on kokkuleppel. Kuid valmidus peab Karlsoni sõnul olema.

Sel aastal 350. sünnipäeva tähistava Rootsi juurtega ettevõtte tootmine on nüüd peamiselt koondunud Kuressaarde. Sellest ka tööjõuvajadus. Firma juht räägib, et Sporrongi Soomes asuv tootmine tõmmati aasta alul koomale ja toodi Kuressaarde.

“13 suurt veoautotäit asju tõime ära,” ütleb Karlson ja lisab, et seetõttu suurendati ka tootmispinda 700 ruutmeetri võrra, 2500 ruutmeetrini. Tööle on võetud kümme uut inimest ja nagu näha, on neid veel vaja.

Soomes Tammisaari linnas tootmise kokkutõmbamise kohta ütleb Karlson, et eks sel ole mitmeid põhjusi. Kindlasti on Eestis odavam toota, kuid ka logistiliselt on lihtsam toota ühes kohas.

Karlson meenutab, et tegelikult laienes Sporrong omal ajal Saaremaale just sealtsamast Tammisaari linnast. “Alguses oli see selline humanitaarprojekt,” ütleb Karlson, selgitades, et Kuressaares tootmisele pandi alus tänu Tammisaari ja Kuressaare sõprussidemetele. Nüüd on läinud nii, nagu praegu olukord on.

Tööd jagub küll ja veel

Tööpuudust Sporrongil pole. Siin valmivad muu hulgas ka koostöös Roman Tavasti ettevõttega Eesti teenetemärgid ning ka osa teenetemärkidest, mis esmaspäeval peetud Soome iseseisvuspäeval annetati, on siinse tehase toodang.

Hendrik Karlson näitab parasjagu töös olevaid kuldseid Rootsi kuninglikke aumedaleid. Rääkimata siis varsti esmakordselt kätteantavatest Saare maakonna vapimärkidest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 784 korda, sh täna 1)