200 kadunud lammast (19)

Autor:
SH
– 10/12/2015Rubriik: Maakond
HABEMEGA LUGU? Kadunud lammastest on saarerahvale räägitud juba sellest ajast, kui Saaremaa Ökoküla loomad 2008. aastal Vilsandile tõi. PEETER KUKK

HABEMEGA LUGU? Kadunud lammastest on saarerahvale räägitud juba sellest ajast, kui Saaremaa Ökoküla loomad 2008. aastal Vilsandile tõi.
PEETER KUKK

Eesti suuremate lambakasvatusettevõtete hulka kuuluv Saaremaa Ökoküla esitas politseile avalduse 200 pärandkooslustel karjatatud lamba kadumise kohta.

Saaremaa Ökoküla tegevjuht Meelis Laido rääkis, et kadunuks on jäänud Vilsandi saarel ja laidudel, aga ka Lahetaguse külas Pällirannal karjatatud lambaid. “Lõplik arv saadi paika inventuuri tulemusel, aga see, et lambaid jäi vähemaks, oli juba varem silmaga näha,” ütles Laido, kelle sõnul pole kadunud lammastest järel ei kõrvamärke ega korjuseid.

Vilsandi saarevaht Avo Piisk ütles, et temagi on lammaste kadumise lugu kuulnud, paraku tundub see lugu talle absurdsena. Saarevahi sõnul on saarerahvale kadunud lammastest räägitud juba sellest ajast saadik, kui Saaremaa Ökoküla oma lambad 2008. aastal esmakordselt Vilsandi looduskaitseala rohumaadele tõi.

“Kuna asi on ikkagi toetuste peal, siis küsimus on selles, kas neid lambaid on siin üldse kunagi olnud?” küsis Piisk. “Kas keegi on kunagi lugenud, palju neid lambaid siia toodi või palju neid siit ära viidi? Minu meelest ei kontrolli seda keegi.”

Avo Piisa sõnul on karjatamise kvaliteet Vilsandil viimastel aastatel allamäge läinud. “Rannaalad on suures osas karjatamata, selle asemel on lambad hoopiski põldude peal, majaka alla mere äärde lambad sel aastal ei jõudnudki,” rääkis saarevaht, kelle hinnangul on lambaid ka arvuliselt vähemaks jäänud. Kui varem käisid Ökoküla inimesed paar korda suve jooksul lambaid söötmas, kaalumas ja neile rohtu andmas, siis sel suvel pole midagi sellist silma hakanud.

Reedest teisipäevani oli aga saarevahi sõnul Vilsandi küla mööda laiali Saaremaa Ökoküla 70-pealine veisekari, kelle karjamaa Auksaare lahe ääres tõusuvee alla mattus. “Lehmad jäid lihtsalt nälga ja kui nad läksid neid kokku ajama, võtsid loomad kätte ja panid läbi “karjuse” putku,” rääkis Piisk.

Keskkonnaameti maahoolduse spetsialist Taavi Taavita ütles, et päris hooldamata Vilsandi pärandkooslused siiski ei ole, ehkki saaks paremini. “PRIA maahooldamisele seatud tingimused on täidetud ja meil ei ole põhjust neile sanktsioone esitada,” lausus Taavita, kelle sõnul on järgmisel aastal lisaks karjatamisele kavas ka pilliroo niitmine ja kadastiku harvendamine.

Sel suvel Vilsandi põhjaosa rannaniidul riiklikku seiret läbi viinud Tartu ülikooli taimeökoloog Elle Roosaluste ütles, et Vilsandi põhjaotsa rannaniidu seisund on halb. “Praegu ei ole see olukord selline, nagu näha tahaks,” lausus ta.

Hooldatava ala kohta oli Roosaluste sõnul liiga vähe lambaid ning nõutud madalmurususe (5–10 cm) asemel vohas kohati enam kui poole meetri kõrgune rohustu. Roosaluste sõnul ei ole tema kui seire läbiviija võimuses loomapidajat korrale kutsuda. “Kõik need seirearuanded lähevad nagu musta auku, ainuke asi, kui tuleb PRIA kontroll peale ja võtab toetust vähemaks,” rääkis ta.

Vilsandil käis sel suvel ka keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotman. “Nägin seal väga vähe loomi ja mulle öeldi, et loomad on haiged,” sõnas regiooni juht, avaldades lootust, et lõppenud karjatamishooaeg oma tagasilöökidega oli erandlik ning järgmisel aastal saab Saaremaa Ökoküla maahooldusega jälle joone peale. Samas kutsus ta ettevõtet üles oma loomi rohkem valvama. “See oleks ka kiskjate osas ja loomade tervishoiu mõistes ennetav meede ,” lisas Lotman.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 4 079 korda, sh täna 1)
Jaga