Saaremaa põldudele ilmusid gaasipauguti ja laserkiir (4)

HUMAANNE VAHEND: Aivar Lember on rahul, et laser on hääletu aga tõhus tööriist. TAMBET ALLIK

HUMAANNE VAHEND: Aivar Lember on rahul, et laser on hääletu aga tõhus tööriist.
TAMBET ALLIK

Aastaid rändlindude poolt põldudele tekitatud kahju kannatanud Saaremaa põllumehed on hakanud abi otsima heidutusvahendite n-ö viimasest sõnast.

Esimese Saaremaa põllumehena ostis Pähkla küla viljakasvataja Aivar Lember lindude peletamiseks agrilaseri, mis peletab linde laserkiirega. Erinevalt teistest linnupeletusmeetoditest linnud laserkiirega ei harju ning otsivad seetõttu ohutuma paiga. Kui põllul on agrilaserit juba mitu korda kasutatud, hakkavad linnud seadme maaletooja kinnitusel seda kohta ohtlikuks pidama ega tule enam tagasi.

Aivar Lemberi sõnul on riistapuu tõhusus seni kinnitust leidnud. Sügisel ajas ta taliviljade pealt ära Astest ja Kuressaarest kohale lennanud hakke, kes laserkiire peale “käbedalt tiivad kere alt välja võtsid”. Ka kõhutäit otsinud lagleparv, kes laserkiire eest põigeldes ühe põllu juurest teise juurde pages, oli lõpuks sunnitud ilma maandumata Pähkla viljapõldude orasest noka puhtaks pühkima ja uutesse kaugustesse lendama. Agrilaser on eriti efektiivne päikesetõusu ja loojangu ajal ning pilvise, vihmase ja uduse ilmaga, kuid toimib ka päevavalguses. Laseri töökaugus on kuni 2500 meetrit.

Pöide vallas tegutsev PÜ Ranna Agro muretses oma põldudele kuus gaasipaugutit, mille tööd saab programmeerida 7 päeva ja 24 tunni lõikes, määrates kindlad kellaajad ja paukude arvu. Pauguti on          mõeldud ka metsloomade peletamiseks. Ranna Agro põldudel, mis asuvad Pöide valla Kakuna, Muraja, Kõrkvere, Leisi, Keskvere, Talila, Ula, Välta, Neemi ja Ardla küla maadel, on aastaid olnud tõsiseks probleemiks hanede, laglede ja sookurgede tugevad rüüsted.

Ranna Agro juhi Enn Kosletski sõnul näitavad põldudel tehtud katsetused, et pauguti peletab linnud teraviljapõldudelt minema. “Kuna piirkond on mul pikk ja lai, siis kevadel peab võib-olla veel juurde ostma, kuuest paugutist jääb väheks,” rääkis Kosletski. Ehkki pauguti on tõhus abimees ka metssigade hirmutamiseks, ei ole selle kasutamine öötundidel keset küla asuvatel põldudel öörahu huvides eriti mõeldav.

Kuna Ranna Agro tegutseb piirkonnas, kus rändlindude kahjud on muljet avaldavad, siis ei näinud Kosletski enam muud võimalust kui peletaja osta. “Olen niigi viimastel aastatel kõik kahjud alla neelanud, ilma et oleksin kahjuhüvitist taotlenud,” rääkis põllumees. “Möödunud aastal oli mul lutsernikülviga 50 ha peal puhas vuuk tehtud, esimest niidet polnud mõtet niitma minnagi,” osutas ta probleemi tõsidusele.

Linnupeletajaid müüva Agri Partner OÜ tegevjuht Argo Kukk ütles, et praeguse seisuga on saarlastest ainsana agrilaseri ostnud Aivar Lember ja gaasipauguti Ranna Agro. Laserid tulid Eestis esimest korda müügile sel kevadel ja praeguseks on neid müüdud üle 30. Otsa tegi lahti Tartumaa tuntud viljakasvataja Madis Ajaots, kellele riburada järgnes hulk Kevili liikmeid.

“Kogemus näitab, et põhilised kahjutekitajad haned ja lagled on pelglikud ja nad jäävad pelglikuks, mingit äraharjumist siin karta pole,” lubab Kukk oma tulevastele klientidele.

“Räägitakse küll, et metssead harjuvad, aga minu kogemus näitab, et sigade jäljed tekivad paugutaja juurde ikkagi alles pärast seda, kui gaas juhtub otsa saama,” lisas ta.

Argo Kukk märkis ka, et peletite soetamiseks tehtud kulutuste katmiseks on võimalik keskkonnaametilt 50% ulatuses hüvitist taotleda. Praeguseks on Agri Partneri klientidest küsinud keskkonnaametilt kompensatsiooni vaid Ranna Agro.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 922 korda, sh täna 1)