“Päevaraamatu” retseptsioonist

OLAVI PESTI: “Päevaraamat” ei ole seni pälvinud mingit avalikku vastukaja Aaviku-uurijatelt ega teistelt keeleteadlastelt. IRINA MÄGI

OLAVI PESTI: “Päevaraamat” ei ole seni pälvinud mingit avalikku vastukaja Aaviku-uurijatelt ega teistelt keeleteadlastelt.
IRINA MÄGI

Oma 1909. aastal J. Randvere varjunime all esmailmunud esseistliku jutustuse “Ruth” avapeatükis kirjutas Johannes Aavik järgmist: “Nõnda olen ma juba aastate kaupa teinud, olen omad vaimustused välja laulnud ja oma vihkamistele maad annud; olen arvamisi inimeste üle avaldanud, kelledega kokku põrkasin, omi tundmusi naesterahvaste vastu kirjeldanud, kes mulle meeldisivad, omi mõttemõlgutusi elu, asjade ja armastuse üle ja omi otsusi raamatute kohta, mis mu pääle mõjusivad. Ma olen sääl ka ennast analüseerinud, oma iseloomu üles lõiganud, ja omi puudusi konstateerinud, ja seda kõike võimalikult erapooletult, ilma ilustamata, koguni teatud kibeda kahjurõõmuga iseenese kohta. Iseäranis aga olen ma armastanud omi unistusi jutustada ja meeleolusid kujutada, milledele end annan ehk mis mu pääle tulevad.”

Need read käivad üsna täpselt ka tema selle päevaraamatu kohta, mis koostöös kirjastusega Ilmamaa Saaremaa Muuseumi Toimetiste 8. väljaandena ilmus. Seda hakkas ta pidama 1916. a jaanuaris ja jättis lõplikult pooleli 1929. a aprillis. Päevaraamatu annetas meie muuseumile 2001. aastal rootsieestlane Hillar Ugand (1925–2004), kelle ema Aino oli olnud 2. abielus Johannes Aaviku onupoja Paul Aavikuga. Ta ei selgitanud, kuidas käsikiri tema kätte sattus; võib vaid oletada, et Johannes toimetas selle varjule oma väikekodanlasest abikaasa Aleksandra eest. Kuna käekiri oli kohati väga raskesti dešifreeritav, jäi see ajapuudusel kümmekonnaks aastaks fondihoidla varju.

Kaks põletavat teemat

Päevik sisaldab kultuuri- ja kirjanduskriitikat, poliitilise olukorra analüüse, karmi ja vihast ühiskonnakriitikat, igapäevase keeletöö aruandeid ja plaane, romaanikavandeid, päevasündmuste kirjeldust jpm. Seda läbib aga kaks põletavat põhiteemat: Ideaalse Naise ihalus ja Keeleuuenduse pöörasuseni ulatuv ülistus. Hulk päevikulehekülgi on pühendatud unistustele Ruthi-taolisest fantaasiakujust Angelikast, kes pidi endas ühendama kõrge vaimsuse, kehalise ilu ja erootilise tundlikkuse.

Täispikk lugu ilmus ajalehes Saarte Hääl.

Olavi Pesti

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 175 korda, sh täna 1)