JUHTKIRI: Kaheotsapilet

Eestlaste siirdumine välismaale on olnud viimase kümmekonna aasta jooksul märksõna. Tänane leht kirjutab Austraaliast kodusaarele naasnud noortest, kes alustasid siin oma ettevõttega. Raja taha siirdutakse õppima, töötama, õnne ja armastust otsima. Lähevad väga erinevad inimesed, aga ennekõike lähevad noored. Mida ei saa aga sugugi imeks panna, sest millal siis veel peaks võõramaa tuuli trotsima kui mitte noore ja teotahtelisena?

Väljamaale minekut on vaadatud mitut pidi – alates hädavajadusest, mis on ühe väikese rahva jaoks vältimatu, et pääseda iseendas kängumisest, lõpetades rahvusliku katastroofi ja natsiooni hävinguga. Küllap on omajagu õigus nii äärmustel kui ka nendel, kelle vaatepunkt kahe pooluse vahele jääb. Kindel on, et Eestist üheotsapiletiga minejate hulk on mikroskoopiline. Emotsioonid võivad möllata ja lähedast võib mingil viivul isegi vihata, aga teadmine, et temata siiski ei saa, jõuab ükskord meie kõigini niikuinii. Kodumaad reisipauna ei paki, olgu ta nii pisike kui tahes.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 154 korda, sh täna 1)