Kuidas värskendada kehtivat hindamissüsteemi (8)

hinded1

Õpitulemuste sõnaline ja personaalne tagasiside aitab õpilastel oma vigadest paremini õppida.

Kui kandideerisin “Noored kooli” haridusprogrammi, mille kaudu õpetajakarjääri alustasin, küsiti minult, mis oleks suurim muutus, mida sooviksin Eesti haridussüsteemis ellu viia. Vastasin, et kujundav hindamine peaks olema kasutusel ka kõrgemates kooliastmetes, mitte ainult algklassides.

Kujundava hindamise all peetakse silmas õpitulemuste kohta õpilastele antavat sõnalist tagasisidet, mis võimaldab neil tehtud vigadest paremini õppida. Ühtlasi on kujundav hindamine midagi palju enamat kui hinnete ja/või hinnangute jagamine, sest eeldab pigem õppe probleemipõhist ülesehitamist kui faktipõhiseid õppekavu.

Harjumine nõuab aega

Mulle meeldib 16. oktoobri laupäevalehes LP kajastatud Norra hindamissüsteem. Seal õpetajana töötav Egle Hjelmeland kirjeldas, kuidas näiteks inglise keelt õppides on võimalik, et augustist jõuludeni saavad õpilased ainult kolm hinnet, sest õppetegevus käib pikaajalisemate projektidena. Samal ajal teavad õpilased tänu kujundavale tagasisidele alati, kuidas nad edasi jõuavad.

Eesti koolides õpivad paljud lapsed ainult hinde pärast. Tegelikult on oluline õpitegevus ise. Väärtustada tuleks teadmiste omandamist, mitte hinnet. Kui õpitav on salvestatud õpilase lühimällu, siis võib ta selle eest järgmisel päeval kontrolltöös küll viie saada, kuid ülejärgmiseks päevaks ja kogu ülejäänud eluks asja unustada. Hinne on küll viis, kuid unustamine näitab, et õpiprotsess on olnud vale.

Igale õpilasele isikliku tagasiside andmine nõuab aega, kuid olen vähemalt suurema kaaluga tööde puhul seda alati teinud. Kirjutan õpilaste tööde juurde kommentaare, sest usun nende kasulikkusesse.

Ometi olen saanud ka tagasilööke. Olles õpilastele tööd kätte jaganud ja palunud neil oma vigade ja minu kommentaaridega tutvuda, olen saanud hoopis rabavama sisuga küsimusi. “Õpetaja, kas ma võin oma töö puruks rebida ja ära visata?” küsis üks hinde “hea” ehk “neli” saanud õpilane ükskord.

Esialgu olin pahviks löödud, ent usun endiselt kujundava tagasiside kasulikkusesse, kuigi empiirilisi tõendeid selle kohta veel napib.

Tallinna Arte gümnaasiumis hinnatakse õpilasi kujundavalt esimeses klassis. Siin on erinevat edasijõudmise taset näitavate kleepsukeste päevikusse panemine ja arendava tagasiside andmine end õigustanud. Esimese klassi õpilaste jaoks võib numbri alusel kategoriseerimine olla veel šokeeriv.

Värskem haridussüsteem

Arutame parasjagu kooli teiste eesti keele ja kirjanduse õpetajatega, kuidas ja millist sõnalist tagasisidet anda ka teise kooliastme alguse õpilastele. Erinevate hindamismudelite loomine nõuab aega, nagu ka õpilaste harjumine sellega. Järjepidevalt klassiti jätkates oleksime kaheksa aastaga nii kaugel, et kogu põhikoolis toimiks kujundav hindamine. Kui koolid läheksid sedasi üle sarnasele Norras kasutatavale kujundava hindamise süsteemile, võiks see värskendada tulemustele orienteeritud haridussüsteemi.

Miks? Esiteks eeldavad numbrilised hinded üldiselt kogu õpigrupi sama kiiret edasijõudmist. Tegelikult on koolides väga palju väga erinevate hariduslike erivajadustega õpilasi, kelle isiklikku edasijõudmist toetaks kujundav hindamine palju paremini kui ühtne numbritega hindamine.

Teiseks saab kujundava tagasisidega edasi arendada ka tugevamaid õpilasi. Kui pidada eksameid kompetentsi kohustusliku miinimumi omandamise kontrolliks, saaksid andekamad kujundava tagasisidega oskuste omandamisest juba varakult teada ning soovitusi selleks, milles end veel arendada.

Ilmus Eesti Päevalehes 23. novembril

Kristjan Lukk, Tallinna Arte gümnaasiumi õpetaja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 374 korda, sh täna 1)