Kõiki turismiettevõtjaid hõlmava organisatsiooni loomine on arutelu objekt olnud juba mõnda aega, kuid siiani pole kõik ühtemoodi aru saanud, miks või kellele seda vaja on ja millega seal ikkagi täpsemalt tegelema hakatakse. Seda ei saa aga asjaosalistele pahaks panna, päris selgust selles asjas ei ole.
Reformi eestvedaja Simmo Kikkase sõnul on loodav turismiühendus ümarlaud, kus on esindatud nii avalik sektor kui ka ettevõtjad. Mõte on ju ilus, kuid tekib küsimus, kuidas selline organisatsioon ikkagi toimib. Mitut poolthäält ümarlauas on vaja selleks, et midagi tehtud saaks? Kas kõigil on nii sarnane visioon Saaremaa turundamisest, et laiaulatuslik koostöö üldse tulemusi annab?
Vähemalt kõrvalt vaadates jääb samuti veidi ebaselgeks, kes selle organisatsiooni tegevuse ikkagi kinni maksab. Juhul kui suurem osa rahast peaks tulema avalikust sektorist, siis kui palju sõnaõigust antakse eraettevõtetele ja vastupidi?
Loading ...
Nõutusest nõretav juhtkiri. ?-märgid nagu aastatagustes Saarte Häälte Ajakajades.
Ei kirjutanud seda halvustavalt juhtkirja või juhtkirjutaja suhtes, lihtsalt rammetu nõutus valdas mind, kui lugesin seda JAMA, mida järjekordselt kirjutas Kalle Laanet kirjutuses http://www.saartehaal.ee/2015/11/25/haldusreform-ja-saaremaa-ehk-uhed-suarlased-me-keik/ , mida seekord üllataval kombel lubatakse kommeteerida ning samuti seda Simmo Kikkase leiutise arengu järjekordset kajastust.
Analoogia, ilma põhjuseta kirvega seinte lammutamises, ise aru saamata, miks need üldse püstitati, mida toodi välja proua Signe Arro kirjeldatuna kirjutises “Mõisaproua: linn sõidab turismirahvast jõuga üle” käib küll ühe konkreetse asja kohta aga “Haldusreform ja Saaremaa ehk Ühed suarlased me keik” JAMA ei ole mingit sisulist kommentaari väärt, sest see on kordades jaburam, kui samalt autorilt kunagine “Ühe seadusemuudatuse mõte”.
UU, kell saab kümme ja ma sain väljendada ennast, et mul pole mitte midagi ütelda.
Midagi ikka on ka. Need kaks kajastatud teemat on omavahel seotud ja üheaegselt ei saa õigus olla Simmo Kikkasel ja Kalle Laanetil — ühisosa puudub maakondliku lahenduse suhtes. See ei tähenda aga ka seda, et ühel nendest meestest üldse õigus oleks — Simmo Kikkas ei suuda asja üldse selgitada ja Kalle Laanet läheb iseendaga vastuollu. Kui Lääne-Saare on õige värk, siis miks seda siis ülesaaremaalise valla loomisega likvideerima peab?
Lõpetan küsimärgiga, nagu ajakajalistele kirjutistele kohane, kas lubate?