Haldusreform ja Saaremaa ehk Ühed suarlased me keik (12)

Saaremaa (2)

Juba aastaid on räägitud haldusreformist, mis peaks ühelt poolt vähendama bürokraatiat, teisalt aga parandama avalike teenuste kvaliteeti.

Teadmine, et riik ja omavalitsus peavad olema efektiivsed ja maksumaksjale jõukohased ülal pidada, on meid saatnud juba paarkümmend aastat. Täpse ja kogu riiki hõlmava tegevuskava väljatöötamine ja elluviimine on aga takerdunud vaidlustesse selle üle, mida ja kuidas täpselt teha.

Kontuurkaartide värvimisest palju kaugemale ei ole jõutud. Tasapisi on omavalitsused siiski ühinenud ja avalikud teenused suurematesse keskustesse koondunud, kuid iga piirkond on ajanud oma asja ning ühtne ja terviklik plaan on puudulik.

Põhimõtted ja ajakava paigas

Haldusreformi läbiviimiseks on valitsus seadnud sihiks 1. juuliks 2016 vastu võtta vajalikud seadusemuudatused, mis muu hulgas sätestavad reformi läbiviimise lõpptähtaja. Pool sellest ajast on möödas ja täna saame öelda, et asjad tõepoolest liiguvad.

Tänaseks on valitsuses saavutatud üksmeel, et reformi tulemusena võiksid Eestis tekkida üle 10 000 elanikuga omavalitsused. Seadusega nõutavaks omavalitsuse miinimumsuuruseks saab kokkuleppe kohaselt 5000 elanikku. Vähemalt 5000 elanikuga omavalitsuse miinimumsuurust soovitas valitsusele ka haldusreformi ekspertkomisjon. Ekspertide hinnangul hakkab just 5000 elanikust ilmnema kohaliku omavalitsuse võimekus pakkuda inimestele piisava valikuvõimalusega kvaliteetseid teenuseid, suudetakse koostada investeeringuid võimaldav eelarve ning jagub vahendeid palgata vajalikke eksperte ja spetsialiste.

Kõik sammud kavandatakse nii, et reformi raames toimuv omavalitsuste vabatahtlik ühinemisprotsess on võimalik läbi viia 2017. aasta kohalikeks valimisteks. Vabatahtliku ühinemise üks motivaator on olnud riigi makstav ühinemistoetus, praeguseks on see summa suisa kahekordistunud. Et mure töökoha pärast ei paneks vallavanemaid reformis kahtlema, lubab valitsus, et vähemalt aasta ametis olnud, ent ühinemise tagajärjel töö kaotavatele vallajuhtidele tagatakse palk veel aasta jooksul.

Omaalgatuslik ühinemisvoor kestab 2017. aasta alguseni, misjärel asub valitsus kriteeriume mitte täitvaid omavalitsusi liitma. Omavalitsuste ühinemine tuleb lõpule viia 2017. aasta oktoobri kohalikeks valimisteks.

Kuidas läheb Saaremaal?

Meie maakond on Eestis ikka olnud omavalitsuste mõistliku ja loova koostöö heaks näiteks. 2014. aastal moodustus Kaarma, Kärla ja Lümanda valla ühinemise järel Lääne-Saare vald ning seda just hea koostöö ja edukate läbirääkimiste tulemusena, ilma igasuguse välise sunnita. Sarnaselt tuleb Saare maakonnas arengut kavandada edaspidigi.

Nagu eespool öeldust selge: paljuräägitud haldusreform viiakse läbi, kas siis vabatahtlikult või sunniviisiliselt. Vabatahtlikkuse pluss on võimalus ise otsustada. Näiteks selle üle, kas 2017. aasta sügisest jätkatakse ühtse Saaremaana või luuakse Eesti suurimal saarel väikesed omavahel konkureerivad vürstiriigid, mis kogu saare konkurentsivõimet vähendavad.

Praegune haldusreformi kontseptsioon näeb ette võimaluse, et erandina võivad jätkata väiksemad kui 5000 elanikuga merelised saarvallad, nagu Muhu ja Ruhnu vald. Otsus tuleviku kohta on nende valdade inimeste käes, sest nende osas sundliitmist ei rakendata, aga 300 000 euro suurusest ühinemistoetusest on nad sel juhul ilma.

Toetus, mis valitsus pakub ühe Saaremaa mudeli puhul (kui Ruhnu ja Muhu välja jätta), on 5,124 miljonit eurot. Sunniviisilise ühendamise korral ei saa mingit toetust, ent ühinemine peab ikkagi toimuma. On, mille üle mõelda.

Saaremaal on saarelisusest tulenev oma selge identiteet. Selle võiks ka haldusreformi kavandades aluseks võtta. Kui oleme mandril, siis oleme kõik ühed saarlased, keegi ei väida, et ta on kuressaarlane või kihelkondlane. Kui Saaremaal olles räägime, et mina olen Tagaverelt, Pärsamalt või Sõrvest, siis ega see asi ühes omavalitsuses kao.

Kui konkureerime Mandri-Eestiga, oleme üheskoos tugevamad ja võimekamad kui isekeskis võsavahet ja rannakarjamaad jagades ning elu saab parem kõigil. Saarel on üks tõmbekeskus, pealinn Kuressaare. Nii jääb see ka tulevikus, saagu meil valdu üks või viis.

Selleks, et Saaremaa erinevate piirkondade inimeste huvid oleksid tulevikus võimalikult hästi kaitstud, tasuks kohaliku volikogu valimised läbi viia riigikogu valimiste põhimõtte järgi ehk moodustada valimisringkonnad nii, et kõik piirkonnad saaksid volikogusse oma esindajad.

Vaadates Saaremaa suurust ja rahvaarvu, oleks optimaalne volikogu suurus ehk 49 liiget. See oleks juba väike Saaremaa parlament, kus saare kui terviku huvides parimaid otsuseid teha. Avalike teenuste läheduse inimestele tagaksid teeninduspunktid. Arutluse all on ka osavallad ja loomulikult internetipõhised teenused, mis lubaksid kohaliku võimuga suhelda kodust lahkumata.

Saaremaal on alati suudetud tervest mõistusest lähtudes otsustada ja kui juba kord otsustatud, siis ka need otsused ühiseks kasuks ellu viia. Olen veendunud, et teisiti pole ka haldusreformiga, kus leiame üheskoos parima lahenduse.

Kalle Laanet, Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 775 korda, sh täna 1)