Mullu registreeriti Saare maakonnas ligi kolm tuhat esmashaigusjuhtu rohkem kui 2013. aastal.
Tervise Arengu Instituudi andmeil registreerisid maakonnas tegutsevad tervishoiuteenuse osutajad ülemöödunud aastal ligi 49 900 esmashaigusjuhtu, mullu aga üle 52 600.
Et haigestumiste arv aastaga lausa mõne tuhande võrra kasvas, Valjala perearst Merike Rüütel (pildil) ei usu. “Ilmselt olid inimesed agaramad arsti poole pöörduma,” lausus ta.
Kõige rohkem pöördutakse Saare maakonnas arsti poole hingamiselundite haiguste tõttu, mida läinud aastal registreeriti siiski paari tuhande võrra vähem kui 2013. aastal.
“Eks need ülemiste hingamisteede haigused käi puhangutena,” märkis dr Rüütel. “On rahulikumaid talvesid ja neid, mil haigestutakse rohkem.”
Arvult teisele kohale jäid mullu lihasluukonna ja sidekoe haigused, kolmandale kuse- ja suguelundite haigused.
Kuni 14-aastaste laste esmashaigusjuhte läks mullu kirja ligi 11 000. Lapsi kimbutasid enim hingamiselundite haigused – need moodustasid mullu kõigist esmashaigusjuhtudest rohkem kui kolmandiku ehk üle 3200. Nakkus- ja parasiithaigusi täheldati lastel 1870 korral.
Saare maakonna kohta koostatud statistika näitab, et naised on tunduvalt agaramad arsti juures käijad kui mehed. Mullustest esmashaigusjuhtudest 32 362 puhul oli haigestunu nais- ja 20 305 puhul meessoo esindaja. “Naisi käib arsti juures tõepoolest rohkem kui mehi,” tõdes dr Rüütel. “Kui mehed kohale tulevad, siis nad hakkavad käima, aga eks see kohaletulek ole kättevõtmise asi.”
Välispõhjustel aset leidnud vigastusjuhtusid läks Saare maakonnas mullu kirja üle 5000, neist enamik olid juhuvigastused.
2255 korral oli vigastuse põhjuseks mehaaniline jõud. Kukkumise tagajärjel satuti tohtrite juurde 1737 korral. Rünne oli vigastuse põhjuseks 140 korral. Juhuslikku mürgistust täheldati 21 korral.
Lastega juhtunud vigastusi registreeritakse maakonnas aasta jooksul tuhatkond. Pea poolte juhtude põhjuseks on mehaanilise jõu toime, kolmandikul juhtudest (377) aga kukkumine.
Merike Rüütlil tuleb viga saanud lastega kokku puutuda üsna tihti. “Eks neid vigastuste põhjusi ole igasuguseid,” rääkis perearst.
“Õnnetusi võib juhtuda nii kodus kui ka koolis. Raskemate vigastuste korral minnakse kohe haigla valvetuppa, aga need, kes on kergemalt viga saanud, näiteks saanud trauma koolis sporti tehes või kukkunud, tulevad perearstile.”
Loading ...
tabelist on näha, et 932 võrra on kasvanud ju silmadega seotud haigused, siis 1018 võrra lihasluukonna ning sidekoe haigused ja veel 906 võrra muud sümptomid, mis eraldi klassifitseerimata – tulebki kokku ligi 3000
ja järeldus – lapsed, kelle silmad koormatud elektroonika ja õppimisega ning täiskasvanud, kes töötavad arvutite taga või teevad elektroonikafirmades v.m.-l tööd, kus koormus silmadel
samuti on ju füüsilise töö tegijatel pingelisem töö, mis toob kaasa luulihaskonna ning sidekoe haigusi,
seega pingelisem õppimine ja töö toovadki kaasa selle, et inimesed haigestuvad rohkem
nii koolis kui töökohtadel
on oluline jälgida, et õppimise ning töö- ja puhkeaeg oleks vastavuses seadusega ja inimesed saaksid puhata
kas on vastavuses ?
Jehh, see tähendab, et kui Saare maakonnas on ca 32 000 elanikku, siis on iga elanik keskmiselt käinud 1,6 korda tohtri man :)
naljakas on see, et ise ei teagi millal käidud sai. Eks enamasti käivad arstikabinettide uksi kulutamas virisevad penskarid. Kellel onn siit ja kellel on sealt haige, tegelikult on see 95% juhtudel väljamõeldud haigused.
nagu ülemisest kommentaarist nähtub -> pensionärid, ehk siis meie endi emad ja isad ja eeldatavsti ka kommenteerija vanemad on ka LOLLID.