Raul Maripuu nõuab võrdset kohtlemist

MITTE MINGIL JUHUL: Raul Maripuu hinnangul moonutab kriisiabi ebaühtlane jagamine kohalikku sealihaturgu. TAMBET ALLIK

MITTE MINGIL JUHUL: Raul Maripuu hinnangul moonutab kriisiabi ebaühtlane jagamine kohalikku sealihaturgu.
TAMBET ALLIK

AS-i Valjala Söödatehas juhataja Raul Maripuu saatis valitsusele kirja, milles teeb Saaremaa seakasvatusettevõtete nimel ettepaneku jaotada põllumajandustootjatele makstavat erakorralist abi võrdselt.

Maripuu ei ole rahul, et piima- ja sealihatootjatele välja makstav 10,56 miljoni euro suurune erakorraline abi kavatsetakse jaotada 75% piimatootjatele ja 25% sealihatootjatele.

“Meie nägemusel on see jaotus ebaõiglane, kuna sealihasektor on kriisis juba aastast 2012, kui seakasvatajatele sulgus Vene turg.

Piimatootjatele jõudis kriis alles eelmisel, 2014. aastal Vene turu äralangemisega,” põhjendas Raul Maripuu oma pöördumises.

Maaeluministeerium on määruse “Loomakasvatussektori põllumajandustootja erakorraline toetus” kooskõlastusringile saatnud.

Sama meelt on samuti pöördumise teinud Harjumaal tegutseva Hinnu seafarmi juht Kalmer Märtson, kes lisaks märkis, et paljudel sealihatootjatel puudub põllupind, millelt saada teravilja- ja muid hektaritoetusi.

Kuivõrd aga väljaspool III kitsendustega tsooni emiseid pidavaid sealihatootjaid ei ole turuhäired mõjutanud väidetavalt nii tõsiselt nagu neid sealihatootjaid, kes peavad sigu III tsoonis, antakse väljaspool III kitsendustega tsooni emist pidavale sealihatootjale toetust väiksema ühikumääraga.

Kava kohaselt makstakse III piirangutsooni seakasvatusettevõttele toetust sea kohta 25,2 eurot ühiku kohta, väljaspool III tsooni aga ainult 12,6 eurot emise kohta.

Raul Maripuu ja Kalmer Märtson on seisukohal, et mitte mingil juhul ei tohi praegu toetuse väljamaksmisel teha vahet erinevates tsoonides või tsoonivabas piirkonnas asuvatel seakasvatajatel. See moonutaks kohalikku turgu ja oluliselt ka väljaspool III tsooni asuvate seakasvatajate huve.

Sõltumata piirangutsoonist kulub kõigil seakasvatajatel raha kõrgendatud bioohutusnõuete täitmiseks ja sõltumata tsoonist on seakasvatajatele, kes ei oma tapamaja, hinnad enam-vähem samad. Ka tsoonivabas piirkonnas (kuhu kuulub ka Saaremaa) on hinnad sarnased.

Kuigi tsoonivabast piirkonnast saab veel elussigu eksportida, kujundab hinna ikkagi kohalik hind – piiritagune ostja ju teab, millise hinnaga on siinsel turul võimalik sigu müüa, osutas Raul Maripuu.

Erakorralise abi jagamise põhimõtetega ei ole rahul ka Eestimaa talupidajate keskliit, kuid seda teisel põhjusel. Liidu juht Kaul Nurm leiab, et kui praegu tahetakse kõigile toetusõiguslikele lehmadele rakendada ühtset toetusmäära, siis põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogus (PMAN) saavutati 1. oktoobril kokkulepe, mille kohaselt tuleks alla 100-pealistele piimakarjadele maksta kriisiabi kõrgendatud ühikumääraga.

Kõrgem ühikumäär aitab kompenseerida ebaõiglast kohtlemist piimavarumisel, kui väiksemate piimakarjade omanikele makstakse sageli olulisemalt väiksemat piimahinda.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 163 korda, sh täna 1)