Kuressaare linn ei tee valdadele detsembris veel ühinemisläbirääkimistele asumise ettepanekut, kuigi algselt oli niimoodi plaanitud.
“Ma ei usu, et jõuame ühinemise otsustamise detsembrisse viia. See tähendaks, et linnavalitsuse istungil peaks lõplik dokument olema 1. detsembril, ja selleni on aega vaid kaks nädalat,” ütles Saarte Häälele linnapea Madis Kallas, viidates ajanappusele.
Teiseks põhjuseks on mitu linnavolikogu liiget toonud, et IRL-i kohalikus juhtkonnas on väljendatud soovimatust mitte ühineda praegu välja pakutud tingimustel. Liikvel olla sellesisuline kiri, mille üheks autoriks peetakse volikogu esimeest Toomas Takkist. Kiri olevat postitatud IRL-i omavalitsusjuhtidele mõeldud listi.
Takkis ise väitis, et ei tea sellise kirja olemasolust. Seda, kas ühinemisläbirääkimiste alustamise ettepanek detsembris tuleb, Takkis öelda ei osanud. “Sisulised arutelud on seni pidamata. Mis seisus oleme volikogu detsembri istungi eel, seda on täna vara öelda,” nentis ta.
Saarte Häälele ütlesid mitmed koalitsiooni liikmed, et on kitsas ringis levivast kirjast siiski kuulnud. “Olen kuulnud igasuguseid kuulujutte, aga nende põhjal ma mingeid järeldusi küll tegema ei hakka, ja kui soovin midagi täpsustada, siis küsin seda otse allikalt,” märkis Madis Kallas.
Peamine erimeelsus on, et Saaremaa ei peaks siiski ühinema üheks omavalitsuseks, vaid linn peaks jääma omaette. Teada on, et Kuressaares koalitsioonis olevad sotsid pooldavad kogu Saaremaa ühendamist. Saarte Häälele avaldati suisa arvamust, et kui koalitsioonis on erimeelsused nii põhimõttelistes küsimustes, siis tuleks ehk partnerite vahetamise peale mõelda.
Ühinemiskoordinaator Taavi Kurisoo ütles, et ta väga loodab Kuressaare-poolse ettepaneku tegemisele. “Kas ja millal nad seda teevad, on Kuressaare volikogu otsustada.”
Loading ...
Ei tea, kas lainetus läks liiga suureks, et nüüd omaalgatatud suurel ühinemisel üks mees pidurit paneb?
Lääne-Saare vald on teistele valdadele hea näide, milline on suurema valla haldus-ja investeerimissuutlikkus ja kuidas ühinemine on suuremas vallas inimeste elu imeliselt muutnud. Elav näide, mida maavalitsuse ühinemisvolinik võiks pisutki analüüsida, käies vallast valda uut, suurt ja head pakkumas. Kas avalike teenuste kvaliteet on võimsalt paranenud ja kättesaadav kõikidele? See teenuste-mantra on voliniku peamine trumm. Pigem tekitab ühinemine juba hulganisti kõhklusi, seetõttu on vaibunud suureks liitumise soov.
Pole aastaid vallamaja uksest sisse astunud. Armetu. Pädevus äärmiselt küsitav. Olen väga nõus ühe suure vallaga. Tahan, et vallaametnik mulle selge silmaga otsa vaataks ja teaks, mida ja kuidas teha. Makse maksan, ja mitte vähe.
Väikevalla probleem ongi, et ametnik peab töötama liiga laia profiiliga ja ei suuda kitsaid teemasid lõpuni selgeks teha (seadustiku rägastikus ekslemine) Enamus väikevaldades on spetsialisti palk ca 600-700 eur, pole eriline motivaator särasilmseks eneseületuseks. See peaks olema ühinemise põhjus aga hetkel ei näe, et töötajate struktuuris muudatusi väga tahetaks teha
Riiklikul tasandil on asjaga tegelemas kaks kohvilauda — ekspertkomisjon ja valitsuskomisjon. Esimeselt on tulnud number 5000. See 5000 on nagu 200 ehituskeeluvöönd saartel — täiesti põhjendamata — ekspertkomisjoni liikmed ei suutnud kuidagi otsustada seda numbrit ja siis hääletasid “kiriku keske küla”. See on ainus “konkreetne” asi, mis esimeselt kohvilaualt on teise liikunud. Lisaks sellele on valitsuskomisjoni jõudnud hunnik küsimärke. Näiteks omavalitsuste ühinemisel kukub kokku LEADER rahade süsteem, linna ja maaomavalitsuse ühinemisel ei ole loodav omavalitsus enam PRIA rahade kõlbulik, jne jne.
See Taavi Kurisoo juhendatav kohvilaud on jõudnud möödaminnes ka ainult ühele tõsiseltvõetavale seisukohale: strateegilised eesmärgid tuleb niikuinii ka paika panna. Tegemist on aga ainult ühe kainusehekega, kui korra käis läbi uitmõte, et vahend ja eesmärk on vahetusse läinud.
Jääb vaid loota, et populistide ja kaabakerakondlaste Takkise ja Hanso algatatud ühinemisläbirääkimised jõuavad kuhugi konkreetsesse punkti, et Taavi Kurusoo saaks oma magistritöö lõpuks ära vormistada ja kaitsta.
PS. Pilt kirjutise juures on väga kohane — http://www.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2015/05/madis-kallas.jpg
Madis Kallas peab näitama, et suudab juhtida Saaremaa omavalitsuste koostööorganisatsiooni SOL ja lõpuks ära otsutama, kas tegeleb omavalitsuste lammutamise või tugevdamisega.
Kui aga eesmärgiks on lihtsalt “kasutada igasugu lubamatuid võtteid, et võimule saada või seal püsida”, siis nii aus mees võiks Kallas küll olla, et esitab avalduse IRLi liikmeks astumiseks.
Ei tasu ka väga paanitseda. Vallad tulevad paati siis kui riik on selle 4000 või 5000 elanikku ära kinnitanud. Enne seda tasub teha vaid tehnilist tööd. Kui Saaremaal ei tule üht omavalitsust, siis on asi pees.
Siiani pole aru saanud millega see väike vald siis konkreetselt täna hakkama pole saanud. Mõni näide oleks hea. Suur lääne vald ajab ikka tõesti kõik ühinemist tahtma. Sellist ülbet käitumist suure juhi poolt pole üheski teises vallas kohanud.
Võib ju juhtuda, et Kuressaare linn hakkab alluma härra Tinnole, st Saaremaa suurvalla vallavanemale. Valimised on ju tehnoloogia küsimus, kes valdab see valdab ja ongi nii.
Oleks see hea või halb ?!
Kui koalitsioonis ühte laulu teistega ei laula kas siis tõesti tuleb inimene sealt välja arvata?????????????????????????????????
Ja juba praegu tehakse mis tahetakse, jääb mulje, et üks hr. T on kõik ära otsustanud.
Väike vald omab liiga vähe vahendeid EU rahade taotlemiseks. Omapoolseks kaasfinantseerimiseks pole vahendeid.
Sama personaliga, igas vallas eri tasemel, kohati erialase hariduseta lambiantsud.
kui enamus sellest tiksib ikkagi ainult vallajuhtide ja nende semude taskusse nt Atla juhus
Lihtsale inimesele ei tahenda muutus midagi.tema elab oma vaikset elu edasi palgaga mis olematu.ei ole optimist .saarelt ja maalt ara mineku plaane paljudel.
Mis vald? Samahästi võiks siis olla talu või küla. Eesti riik on läbi aegade koosnenud maakondadest. Ja nüüd siis üks teistest veidi toimekam vallajuht oma gigantomaanias tahab moodustada maakonnast suuremat valda. Meenutab kangesti Šveiki raamatust ühte lollimajas viibinud tegelast, kes tõsimeeli uskus, et maakera sees on veel teine, välimisest tükk maad suurem maakera.
“Suur tükk ajab suu lõhki” ja “Ahnus ajab upakile” ütlevad Eesti vanasõnad. Ka “Valla” tegijatele tasuks neid meeles pidada.