Koolitervishoiuteenuse osutajaid valdades napib

Lisaks perearstide nappusele on osas Saare maakonna valdades puudus ka koolitervishoiuteenuse osutajaist.

Möödunud nädalal sai Lääne-Saare vallavalitsus haigekassalt kirja, kus anti teada, et selleks õppeaastaks pole sõlmitud lepingut Lümanda põhikoolile koolitervishoiuteenuse osutamiseks, kuna ükski teenuse osutaja ei ole avaldanud soovi lepingut sõlmida.

“Soovime teiega koostöös leida parima lahenduse toimiva koolitervishoiuteenuse tagamiseks,” kirjutas vallavalitsusele Eesti haigekassa Pärnu osakonna direktor Kaljo Poldov. “Ühtlasi juhime tähelepanu, et põhikooli ja gümnaasiumi seaduse kohaselt on kooli pidaja kohustus korraldada koolitervishoiuteenuse kättesaadavus.”

Kirja lõpus on märgitud, et haigekassa ootab Lääne-Saare vallalt ettepanekuid võimalike koolitervishoiuteenuse osutajate kohta hiljemalt 15. novembriks.

“Lahenduste otsimisega me praegu tegeleme,” ütles Lääne-Saare abivallavanem Tiina Luks Saarte Häälele. Tema hinnangul pole see ülesanne aga sugugi lihtne.

Lahendust leida keeruline

“Koolitervishoiu probleem ei ole tekkinud üleöö, aga see on tõsine murekoht mitte ainult Saare maakonnas, vaid kogu Eestis,” tõdes Luks. “Sellele lahendust leida on väga raske.”

Abivallavanem selgitas, et seni on koolitervishoiuteenust osutanud perearstid ja pereõed. “Kui perearsti ega -õde enam pole, mis siis saab?” küsis Luks. Tema sõnul on Lümandas perearstikabinet küll olemas, kuid sinna pole inimest sisse panna. “Kui perearsti enam pole ning koolides ei ole enam ka kooliõele mõeldud ja nõuetele vastavat ruumi, siis haigekassa koolitervishoiuteenust enam ei toeta,” selgitas Tiina Luks.

Tema andmeil pole tervishoiuteenuse osutajat ka Aste koolil.

Luksi sõnul lootis vald probleemi lahendada terviseagentuuri kaudu, kes seni on teenust osutanud Aste, Mustjala, Pihtla ja Kaali koolile. “Möödunud nädalal selgus aga, et tervise-
agentuuril ei ole nendele koolidele teenuse osutamiseks enam tegevusluba,” rääkis abivallavanem.

Luksi sõnul on probleemi arutatud haigekassa esindajaga ning vald on pöördunud ühe perearsti poole palvega teenust pakkuda. “Milline on vastus, selgub loodetavasti uuel nädalal,” ütles Luks. “Teadupärast on ka perearstide koormus vägagi suur.”

Laiem kui esmaabi

Luksi sõnul peab esmaabivalmidus olema koolides tagatud igal juhul. “Koolitervishoid on aga oluliselt laiem valdkond kui vaid esmaabi,” tõdes Tiina Luks. “Ka see, kui koolitervishoiuteenus on tagatud, ei tähenda, et meditsiinitöötaja koolis kogu aeg kohal oleks.”

Luks peab kõige tähtsamaks, et kohustuslikud asjad, mis koolitervishoiuteenuse alla käivad – näiteks kaalumine, nägemise kontroll ja hammaste profülaktiline kontroll –, õigel ajal tehtud saaks.

See, et maakoolides õppivad lapsed saadetakse hambaid kontrollima Kuressaare hambapolikliinikusse, on Luksi sõnul tavaline. “Näiteks Kärla koolis on aastaid niimoodi olnud, et koolibussiga käiakse klasside kaupa linnas hambapolikliinikus,” lausus ta.

Sotsiaalministri määruse “Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale” kohaselt võib koolitervishoiuteenust osutada väljaspool kooli juhul, kui koolis õpib vähem kui 200 õpilast või kui teenuse osutamise koht asub õpilastele jalgsi läbitava mõistliku teepikkuse kaugusel.

“Meie koolide puhul kehtib eelkõige see, et õpilasi on alla 200,” märkis Luks.

Kui lapsi on 200 ja üle selle, peab teenust osutama koolis.

“Ühest küljest oleks väga mugav ja vähem ajakulukas, kui kooliõde saaks toimetada koolimajas ka väiksema õpilaste arvuga koolis, teisalt on aga nõuded kabinetile ja selle sisseseadele kaunis kulumahukad,” rääkis Luks. “Õe töökoormus täistööaja, 40 tunni juures on 600 õpilast. Siit saab arvestada, millise null-koma-kohaga õe teenust me – ja mitte ainult meie vald, vaid üldse meie koolid – oma koolides vajaksime, kui perearst ja pereõde puuduvad. Kuid mingi lahenduse me leiame, peame leidma.”

Loe ka juhtkirja lk 5.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 307 korda, sh täna 1)