Hooldusnõuded tekitasid segadust

Loomakasvatajate aretusorganisatsioonid leiavad maaeluministeeriumisse saadetud kirjas, et karjatamise nõuded kahjustavad nende majanduslikku olukorda ja loomade heaolu. Ministeeriumi hinnangul on tegemist arusaamatusega ühtse pindalatoetuse (ÜPT) toetusõiguslikkuse nõuete osas.

Loomakasvatajad on häiritud nõudest, mille kohaselt peab loomade karjatamisega olema hiljemalt 10. augustiks saavutatud sama efekt, mis vastaks rohumaade mehaanilisele niitmisele või purustamisele. Nõude vastu eksinud põllumehi on PRIA kontrollimise käigus hakanud toetusest ilma jätma. Loomakasvatajad osutasid, et loomi on vaja sööta ka pärast 10. augustit ning kui teha selleks ajaks karjamaad puhtaks, siis on loomakasvatajad sunnitud lõpetama ka loomade loodusliku, odava, kvaliteetse ja loomasõbraliku söötmise ja pidamise.

Maaeluministeerium lükkab oma vastuses ümber arusaama, justkui peaks karjamaa 10. augustiks puhas olema. Taotlejal on ministeeriumi kinnitusel võimalik oma tegevust selliselt planeerida, et nimetatud kuupäevaks on põlluraamatust tuvastatav põllumajandusmaa, sh rohumaa hooldus konkreetsel toetuse taotlemise aastal.

See tähendab, et näiteks rohumaade niitmisel on arvestatav ka juba taotlemise aasta juunis tehtud silokogumine või heinaniitmine juulis. Tänavu jõustunud sätted on oma olemuselt sarnased põllumajandusmaa hooldamise seni kehtinud nõuetega ühtse pindalatoetuse taotlemisel, märgib maaeluministeerium.

Maaeluministeerium leiab, et piisava loomkoormusega loomade karjatamise ja rohumaade vahetusega ning sh rohumaadelt sööda varumisega on võimalik aasta jooksul vahetada karjatatavaid rohumaid ja samas täita ka määruse nõudeid.

Oma pöördumises viitasid loomakasvatajad ka asjaolule, et keskkonnatundlikel aladel ei ole võimalik masinatega n-ö üleniitmist teha, kuna sinna ei pääse masinatega ligi või siis rikuks see ebamõistlikult palju karjamaa pinnast. Ministeerium vastas, et määruse ettevalmistamise käigus lisati põllumajandusmaa hooldamise nõuete juurde erisus, mis on mõeldud leevendama poollooduslike koosluste (PLK-de) hooldamisest tulenevat teatavat vastuolulisust tähtaegade osas. Samas möönab ministeerium, et keskkonnatundlikke alasid on ka väljaspool PLK-d, ent sellisel juhul tuleb silmas pidada, et ühtse pindalatoetuse saamiseks peavad need maad olema toetusõiguslikud.

Kui keskkonnatundlikke alasid ei ole võimalik hooldada piisava loomkoormuse ega sobivate masinatega, näiteks on nimetatud maad suurema osa ajast liigniisked, siis tuleb väga põhjalikult kaaluda, kas nimetatud maid saab ikkagi põllumajanduslikult kasutada ja nendele maadele ka ühtset pindalatoetust taotleda, märgib maaeluministeerium oma vastuses.

PRIA andmetel on probleeme karjakasvatajate pöördumises esiletoodud nõude täitmisega siiski vaid vähestel taotlejatel. Kui aga kohapeal kontrollimisel on tuvastatav selge nõuete rikkumine, peab PRIA seda ka ÜPT menetlemisel arvestama.


Mai Talvik, põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja:
“Mureliku kirja sisu on ühtse pindalatoetuse toetusõiguslikkuse nõuded, mitte karjatamise praktika. Euroopa Liidu rahastatava ühtse pindalatoetuse põhinõue on põllumajandusmaa hooldamine tasemel, mis säilitab maa väärtuse põllumajanduse põhilise tootmisvahendina. Rohumaade puhul on hooldusviisid niitmine või karjatamine ning saadud tulemus peab olema võrreldav. Soovituslik loomkoormus, mis tagab võrreldava tulemuse, on aastaid olnud sama – 0,5 loomühikut hektari kohta.
Hooldamise eesmärk on vältida soovimatu taimestiku (nt takjad, ohakad, pujud jms) levimist ja võsastumist, st vähemalt üks kord aasta jooksul tuleb põllumajandusmaa, mille jaoks toetust taotletakse, üle vaadata.
Kui ka peale karjatamist on seal taimi, mis on soovimatud, tuleb need kord aastas maha niita.”

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 62 korda, sh täna 1)