Riigigümnaasiumile ei või jah? (23)

ÜKS VARIANTIDEST: Kuressaare Vanalinna kooli direktori Tõnu Erini hinnangul on riigigümnaasiumi loomisel nii plusse kui ka miinuseid üksjagu. “Kui gümnaasium siia tuleks, siis saaksid kahest suurest majast põhikoolid, ja see ei ole ilmselt kõigile vastuvõetav,” arvas ta. Kõigile lastele suur kool hästi ei sobi ja linnale tuleks pigem kasuks, kui valikus oleks ka tulevikus üks väiksem põhikool. TAMBET ALLIK

ÜKS VARIANTIDEST: Kuressaare Vanalinna kooli direktori Tõnu Erini hinnangul on riigigümnaasiumi loomisel nii plusse kui ka miinuseid üksjagu. “Kui gümnaasium siia tuleks, siis saaksid kahest suurest majast põhikoolid, ja see ei ole ilmselt kõigile vastuvõetav,” arvas ta. Kõigile lastele suur kool hästi ei sobi ja linnale tuleks pigem kasuks, kui valikus oleks ka tulevikus üks väiksem põhikool.
TAMBET ALLIK

Hiljemalt 2018. aasta veebruaris tuleb linnavolikogul otsustada, kas Kuressaarde tuleb riigigümnaasium või mitte. Nii kaua on võimalik arvamust avaldada kõigil õpetajatel, lapsevanematel ja teistelgi.

Saaremaal on seni riigigümnaasiumi teemal arutletud peamiselt Kuressaare linnavolikogu esimehe Toomas Takkise kokkukutsutud ajutises töögrupis. Nüüd tõotab arutelu aga laiemaks minna.

Näiteks eile tutvustati teemat lähemalt Kuressaare gümnaasiumi (KG) õpetajatele. Järgneva kuu igal kolmapäeval toimuvad KG-s lapsevanemate koosolekud, kus teemat selgitatakse. Seejärel saadetakse KG õpilaste vanematele e-kirjaga küsimus, millele saab vastata kas ei või jah. Infot jagatakse ka teistes koolides.

Kokkuvõtted inimeste arvamustest ja ajutise töögrupi materjalid viiakse detsembris linnavolikokku, kus neid volinikele tutvustatakse. Seejärel antakse info edasi linnavalitsusele, selgitas Toomas Takkis. Seal hakatakse ette valmistama võimalikke variante ses osas, kus riigigümnaasiumi võiks avada.

Küsimus ei puuduta vaid Kuressaaret

Lõpuks jõuab otsustusjärg tagasi linnavolikogu kätte. “See otsus võib olla nii ei kui jah,” lisas Takkis. Ta märkis, et küsimus ei puuduta siiski ainult Kuressaaret, vaid oma sõna soovivad kindlasti öelda ka näiteks Leisi, Orissaare ja Lääne-Saare vald.

Kuigi viimane aeg otsustamiseks on 2018. aasta veebruar, ei tähenda see, et otsust ei võiks teha varem. Juhul kui seda siiski enne ei tehta, teeb otsuse linnavolikogu uus koosseis. Toimuvad ju 2017. aastal taas kohalike omavalitsuste valimised. Samuti on teoreetiline võimalus, et küsimus jääb lõpuks suure loodava ühendvalla volinike otsustada.

Kuressaare abilinnapea Tiia Leppiku sõnul on aastanumber 2018 ministeeriumi poolt seatud vahekokkuvõtte tegemise tähtaeg, mille järel langetatakse otsus, kuidas riik oma tegevust ses küsimuses edasi plaanib.

Toomas Takkis selgitas, et volinikud on oma otsustes vabad ja iseenesest on nende endi teha, kas nad arvestavad õpetajate ja lapsevanemate tagasisidega või mitte. “Näiteks kui lapsevanemad ja õpetajad ütlevad riigigümnaasiumile ei, siis peab iga volinik ise vaatama, mismoodi ta käitub, kas läheb rahva arvamuse vastu või mitte,” lisas ta.

Kuna riigigümnaasiumi loomiseks Kuressaarde on aga üle paarikümne variandi, millest mõned on vähem, teised jälle rohkem tõenäolised, siis ei ole valik, kas ei või jah, sugugi nii lihtne.

Osa variante on läbi käinud ka ajutise töögrupi koosolekutelt. Näiteks võimalust ehitada riigigümnaasiumi jaoks uus hoone, töögrupp ei näinud. Nimelt on üks oluline põhjus, miks riigigümnaasiume Eestis luuakse, õppepinna toomine kümne ruutmeetri peale ühe õpilase kohta. Uue hoone ehitamine Kuressaare kontekstis ei aitaks sellele kuidagi kaasa.

 

Täispikk lugu ilmus ajalehes Saarte Hääl

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 944 korda, sh täna 1)